Euroopa Komisjon esitas kevadised soovitused liikmesriikide majanduse tugevdamiseks, mille kohaselt võib Eesti tuleva aasta eelarvedefitsiit ulatuda Eesti prognoositud 0,5 protsendi asemel 0,9 protsendini SKP-st, mis ei vasta Euroopa Liidu eelarvetasakaalu nõuetele, vahendab BNS. Komisjon soovitab Eestil järgida oma eelarvepoliitikas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa nõudeid. See tähendab, et 2018. aastal tuleks kinni pidada keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, teatas Euroopa Komisjon. Eesti esitatud stabiilsusprogrammi hinnangute kohaselt on Eestis 2017. aastal struktuurne ülejääk 0,2 protsenti ja 2018. aastal struktuurne puudujääk 0,5 protsenti SKP-st, mis jääb keskpika perioodi eelarve-eesmärgi piiresse. Kuid Euroopa Komisjoni ühtse metoodika alusel tehtud eelarvepositsiooni hinnangu kohaselt prognoositakse Eestile siiski 2017. aastaks puudujääki 0,1 protsenti SKP-st ja 2018. aastaks 0,9 protsenti SKP-st, mis on suurem defitsiit kui seatud keskpika perioodi eelarve-eesmärk. Lisaks soovitab Komisjon panustada sotsiaalse turvavõrgu tugevdamisse. Eestis on Komisjoni hinnangul hästi toimiv tööturg, kuid sissetulekute ebavõrdsus on üks Euroopa Liidu suuremaid. Rikkaima 20 protsendi inimeste sissetulekute suhe vaeseima 20 protsendi inimeste sissetulekutesse kasvas 2012. aasta 5,4 tasemelt 2015. aastaks 6,2 tasemele. Ebavõrdsuse suurenemise põhjuseks on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate kiire palgakasv, samas kui pensionäride, sotsiaaltoetustest ning töötutoetustest sõltuvate inimeste sissetulekud ei ole viimastel aastatel samas tempos suurenenud, teatas Komisjon. Samal ajal vähenes sotsiaaltoetuste vaesust vähendav mõju 2010. aasta 36 protsendilt 2015. aastaks 22 protsendile. Seega on üheks soovitustest Eestile tagada paremini sotsiaalse turvavõrgu piisavus. Lisaks soovitatakse Eestil võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks. Eeskätt tuleks selleks suurendada palkade läbipaistvust ja muuta vanemahüvitise süsteemi. Samuti tuleks Eestil edendada erainvesteeringuid teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni. Seda tuleks teha muu hulgas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd tugevdavate meetmete kaudu. Üldiselt on EL-i ja euroala majandus Komisjoni hinnangul küllalt vastupidav, kuid siiski põhjustavad probleeme tootlikkuse aeglane kasv, kriisi tagajärjed, sealhulgas püsiv ebavõrdsus, ja peamiselt välisteguritest tingitud ebakindlus. Olukorra parandamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ära majanduse elavnemisega kaasnevad võimalused ja viima ellu struktuurireformid, hoogustama investeerimist ja tugevdama riigi rahandust. Liikmesriikidele esitatavaid soovitusi kohandatakse igal aastal vastavalt seni tehtule ja muutunud olukorrale. Tänased soovitused põhinevad peetud aruteludel, riiklikel programmidel, Eurostati andmetel ja hiljuti avaldatud komisjoni 2017. aasta kevadprognoosil. Nüüd peaks nõukogu riigipõhised soovitused vastu võtma ning liikmesriigid need täielikult ja õigeaegselt rakendama. Euroopa Komisjon esitas esmaspäeval 2017. aasta riigipõhised soovitused, mis sisaldavad igale liikmesriigile mõeldud majanduspoliitilisi suuniseid järgmiseks 12–18 kuuks. Foto: Scanpix
