Haldusreformiga muutus Eestis üle poole miljoni aadressi

Seitsmesed

Haldusreformiga seoses muutus Eestis umbes 555 000 aadressi, neist ligi 300 000 on elukoha ja töökoha aadressid, vahendab BNS.

„Haldusreformiga kaasnenud aadresside muudatused on maa-ameti aadressiandmete süsteemis tehtud. Sõltusime selles töös kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamisest, millega läks aega eelmise reedeni. Muudatused levivad lähiajal aadressiandmete süsteemist teistesse andmekogudesse – ka rahvastikuregistrisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja ehitisregistrisse. Tavakodanikud ise ei pea siin midagi tegema,“ ütles maa-ameti aadressiandmete osakonnajuhataja Mall Kivisalu.

Kokku tuli muuta umbes 555 000 aadressi. Neist ligi 385 000 on katastriüksuse aadressid, 160 000 elukondliku hoone ja 155 000 eluruumi aadressid. Seega muutus kokku ligikaudu 300 000 elukoha ja töökoha aadressi.

Igaüks saab järele vaadata, kas tema enda või sõbra-sugulase aadress muutus või mitte maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressiteisendaja abil. Aadressiteisendaja töötab mõlematpidi – saab otsida nii kehtiva kui ka haldusreformieelse aadressi järgi.

Eriti tähelepanelikud peavad oma uue aadressi suhtes olema viie linnasisese linna elanikud – Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnad on nüüd samanimelisena esindatud nii omavalitsuse kui asustusüksusena. See tähendab, et uutes ametlikes aadressides kordub sõna „linn“ kaks korda. Näiteks üks Tartu linna aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, W. Struve tänav 1. Linna nime üldjuhul tavasuhtluses ei ole vaja dubleerida, kuid ametlikes asjaajamistes on see paraku hädavajalik, sest endine Tartu omavalitsusliku linna piirides on nüüd asustusüksus, ehk omavalitsuse sisene linn. Samuti hakatakse mõne küla aadressis nimetama linna.

Ka kaardirakendused Google Maps ja HERE on lubanud Eesti aadressiandmed oma navigatsioonisüsteemides ära uuendada. Loodetavasti teevad seda ka teised välismaised teenusepakkujad.

Kommentaarid puuduvad