Riigikogus oli kolmapäeval esimesel lugemisel Montreali protokolli Kigali muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille ratifitseerimisega annab Eesti oma panuse suure kliimamõjuga ainete vähendamisse, vahendab BNS. "Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra, andes sellega panuse Pariisi kokkuleppesse," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler pressiesindaja teatel. Eelmise aasta oktoobris Kigalis toimunud Montreali protokolli osaliste vahel kokku lepitud Kigali muudatuse eesmärk on piirata suure kliimamõjuga ainete kasutamist ning üle minna alternatiivsetele ainetele. Montreali protokolliga on näiteks külmutus- ja jahutusseadetes, aerosoolides, tulekustutussüsteemides ja vahutootmises kasutatavad osoonikihti kahandavad ained asendatud peamiselt fluorosüsivesinikega (HFC-dega). Nende ainete mõju kliimale võib olla tuhandeid korda tugevam kui CO2-l. Seetõttu on nüüd Kigali muudatusega seatud riikidele kohustus vähendada HFC-de kasutust 50 protsendi võrra aastaks 2050 ning võtta kasutusele alternatiivsed ained. Sellised ühteaegu nii kliimat kui osooni säästvad ained on näiteks süsihappegaas, ammoniaak ja süsivesinikud. Osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud oluline globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat, mida reguleeritakse läbi Viini konventsiooni ja Montreali protokolli. Viimast peetakse üheks edukaimaks keskkonnaalaseks kokkuleppeks, mille on ratifitseerinud kõik maailma riigid. Protokolli täitmisega on saavutatud palju, näiteks on käibelt kõrvaldatud ligikaudu 99 protsenti osoonikihti kahandavatest ainetest. Sel nädalal toimub Montrealis protokolli osapoolte 29. kohtumine. Selle neljapäeval algaval kõrgetasemelises osas teeb Euroopa Liidu nimel kõne keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.
