Postimehe auhinna Kultuurivedur 2017 pälvis Enn Kunila

Seitsmesed

Esmaspäeva pärastlõunal kuulutas Postimehe toimetus Kadrioru lossi banketisaalis 2017. aasta kultuuriveduriks kunstikollektsionääri Enn Kunila, kelle südameasjaks on Konrad Mägi loomingu tutvustamine nii Eestis kui ka väljaspool Eestit, vahendab BNS.

2005. aastast välja antava tiitliga kaasneb käsitööna valminud vedur, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp, ja Postimehe tellimus.

"Pisut vähem kui kuuskümmend aastat tagasi vaatasid Kadriorus tõtt emaga kunstimuuseumi külastanud Nõmme poiss ja Konrad Mägi maal "Merikapsad". 105 aastat tagasi maalitud Saarema motiiv hoiab toonast muuseumikülastajat siiani oma kütkes ja see nõidus on nii tugev, et tänaseks on saanud sellest kümneaastasest poisikesest Eesti üks mõjukamaid kunstikollektsionääre," kirjutab Postimees Enn Kunila kohta.

NG Investeeringute üks juhte ja suuromanike muutub kunstist rääkides taas särasilmseks poisikeseks, kes usub, et suudab muuta kunstiajalugu. "Konrad Mägile tuleb anda koht, mis talle kuulub," põhjendab Enn Kunila.

"Enn Kunilal on vahendeid ehk lihtsustatult öeldes, ta on vägagi edukas ettevõtja, aga see kütus, mis Kunila kultuurivedurit veab, pole raha, vaid energia ja usk ning järjekindel ning süstemaatiline töö ühe eesmärgi nimel. Postimees toimetus eesotsas kultuuritoimetusega otsustas Enn Kunila panust Eesti kunsti, eelkõige Konrad Mägi loomingu tutvustamisel tunnustada Postimehe Kultuuriveduri tiitliga,» selgitas Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Heili Sibrits,

«Eelmine aasta oli väga hea aasta, täpselt sama hea aasta tõotab tulla ka alanud,» ütles Postimehe Kultuurivedur 2017 rahulolevalt ja täpsustas, et isiklikus elus oli ka mullune aasta õnnelik. "Kuid kunstikollektsionäärina muutis aasta eriliseks õnnestumised, iga aasta pole saanud teha selliseid näitusi."

2017. aasta tippsündmusena avati märtsis Firenze Novecento kunstimuuseumis Enn Kunila kogul põhinev näitus "Visioni dal Nord", kus üks saal oli pühendatud Konrad Mägi maalidele. Publikumenukale Itaalia näitusele järgnes Hiiumaa Muuseumis «Eesti kunstnike rännakud», suvel avati Saaremal näitus " Põhjamaa suvi. Olev Subbi aktimaalid". Kõik need näitused on Kunila korraldatud.

Aasta teine suursündmus jäi sügisesse, mil Galleria Nazionale d’Arte Moderna muuseumis avati Konrad Mägi esimene isikunäitus Roomas. 28. jaanuarini avatud näitusel näeb Enn Kunila kogust seitset tööd. "Olen selle näitusega algusest peale seotud. See oli hea aasta," sõnas Kunila.

2017. aastal tellis ja kirjastas Kunila Eero Epneri kirjutatud eluloo Konrad Mägist ja seda raamatut on võimalik lugeda üsna kohe lausa viies keeles – eesti, inglise, itaalia, prantsuse ja soome keeles. Plaanime tõlkida ka vene keelde. Eesti kunsti tutvustamiseks tuleb teha näitusi ja anda välja raamatuid. Eestikeelsed raamatud ei aita, inglise keelest ka ei piisa, sest prantslane ja itaallane tahavad lugeda oma keeles. Lisaks andsime välja Konrad Mägi värviraamatu lastele, see on ka inglise, itaalia ja eesti keeles. Neli näitust ja need raamatud, seda on meie perekonna jaoks päris palju," rääkis Kunila.

Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab langema ühel häälel.

Senised laureaadid on olnud 2005. aastal Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest, 2006. aastal Ülar Mark avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest, 2007. aastal Mart Taniel kaameratöö eest filmides "Sügisball", "Nuga" ja "Jan Uuspõld läheb Tartusse", 2008. aastal Anne Rande laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde, 2009. aastal Märt Väljataga ajakirja Vikerkaar toimetamise ja sarja "Avatud Eesti Raamat" kureerimise eest, 2010. aastal Indrek Kasela Sõpruse kino elluäratamise eest, 2011. aastal Juhan Ulfsak panuse eest eesti teatrisse, 2012. aastal saate "Tujurikkuja" meeskonnale kõneka ja professionaalse tegevuse eest ühiskonnaelu kõverpeegeldamisel ja kultuuripildis laiemalt, 2013. aastal Hooandja meeskond ühisrahastusplatvorm idee algatamise ja elluviimise eest, 2014. aastal muusik, DJ ja Raadio 2 saatejuht ning õhtuse vööndi juhataja Raul Saaremets, 2015. aastal galerist ja Eesti kunsti väsimatu saadik Olga Temnikova ning 2016. aastal Loomingu Raamatukogu.

Kommentaarid puuduvad