Valitsuses neljapäeval heakskiidu saanud väärtegude lühimenelust hakatakse rakendama 20 rikkumise puhul, sealjuures paneb riik paika kindlas summas mõjutustrahvi, vahendab BNS. „Eestis on praegu Euroopa kõige bürokraatlikum väärteomenetlus. Kuigi meil on kasutusel nii kiirmenetlus kui videotõendi kasutamise võimalus, võtab keskmine väärteo menetlemine ikka aega ligi 20 minutit. Meie eesmärk on vähendada lihtsamate rikkumiste menetlemise ajakulu viiele minutile,“ rääkis siseminister Andres Anvelt. Siseministeerium on paika pannud 20 levinud rikkumist, mille puhul lühimenetlust hakatakse kasutama. Näiteks kuuluvad nende hulka ühistranspordis ilma piletita sõit, keelatud kohas suitsetamine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine kuni 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Lühimenetlus vähendab oluliselt vormistatavate dokumentide hulka ning hoiab sellega kokku nii inimeste kui politsei aega. Menetlust on võimalik läbi viia ka täiesti paberivabalt – kui inimene on nõus, saadetakse lühimenetluse otsus talle elektrooniliselt. Lühimenetluse abil on võimalik menetleda umbes 45 000 väärtegu aastas ehk kolmandik politsei menetletavatest väärtegudest. See vabastab oluliselt politsei aega, mida saab kulutada pigem ennetusele ja järelevalvele või olulisemate rikkumiste lahendamiseks. Lühematest menetlusaegadest ei võida ainult politsei, vaid ka teised ametkonnad, kes väärtegusid menetlevad, näiteks piletita sõitjate puhul kohalikud omavalitsused. Lühimenetluse puhul määratakse inimesele konkreetse rikkumise eest kindlas summas mõjutustrahv, trahvisummad jäävad vahemikku 20-80 eurot. Näiteks mitteloetava numbrimärgiga sõitmise eest on trahv 20 eurot, lahtise turvavööga sõitjale 40 eurot, kindlustuseta auto juhtimise eest 80 eurot. Kiiruseületamise puhul alla 20 kilomeetri tunnis määratakse trahv sama põhimõtte alusel nagu kiiruskaamerate puhul. Lühimenetluse puhul tuleb trahv tasuda või otsus vaidlustada 15 päeva jooksul. Lühimenetlusega määratud otsuseid karistusregistrisse ei kanta. Sellega tehakse konkreetne vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja lihtsamate rikkumiste puhul määratavate mõjutuste vahel. „Täna jääb karistusregistrisse jälg maha ka sellistest väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või katkine numbrituli. Praegu on karistusregistris kanne umbes 20 protsendil Eesti inimestest. Kas meil ikka on vaja inimesi nii palju karistada?“ küsis Anvelt. Lühimenetluse kohaldamise eelnõuga muudetakse 7 erinevat seadust, näiteks väärteomenetluse seadustikku, aga ka liiklusseadust, tubakaseadust ja ühistranspordiseadust. Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril Mõned lühimenetlusega menetletavad väärteod ja nende eest määratavad mõjutustrahvid: Mitteloetava registreerimismärgiga sõiduki juhtimine – 20 eurot Parkimine selleks keelatud kohas – 20 eurot Suitsetamine selleks keelatud kohas – 20 eurot Piletita sõit ühistranspordis – 20 eurot Punase tule eiramine autojuhi poolt – 40 eurot Jalakäijale tee mitteandmine – 40 eurot Lahtise turvavööga sõitmine – 40 eurot Mootorrattaga sõitmine ilma kiivrita – 40 eurot Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine – 80 eurot Registreerimata sõiduki juhtimine – 80 eurot Tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine – 80 eurot
