Lotman: Tartu tselluloositehase riskid ületavad oluliselt võite

BNS

Semiootikaprofessor Mihhail Lotman kirjutab enda blogis, et Tartusse plaanitava tselluloositehase riskid ületavad oluliselt võite, liiatigi kujutab tehase rajajate reklaamvideo endast manipulatsiooni meistriklassi.

"Nagu teada, on tselluloositööstus üks toksilisemaid, jäädes alla vaid metallitööstusele. Sulfaattselluloosi tootmine koormab kõiki biosfääriosi: atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri ülemist kihti. Tartu tehase rajajad ja propageerijad korrutavad mantrana, et tegu on innovaatilise, keskkonnasäästliku ja rohelise ettevõtmisega. Soovitan vaadata nende reklaamvideot kui manipulatsiooni meisterklassi," kirjutab Lotman ja juhib tähelepanu rohelisele taustale, linnulaulule ning pidevale bio-, rohe- ja keskkonnaaspekti rõhutamisele.

Lotman kirjutab, et nii tehase pooldajad kui ka selle vastased lähtuvad tehase ohutaseme hindamisel ettenähtud režiimist – olukorrast, kus kõik sujub nii nagu peab. Samas aga kätkeb rajatav tehas ka sel juhul endast suurt koormust keskkonnale.

"Millest aga ei ole siiamaani räägitud, on tehase kaitstus erinevates ettenägematutes olukordades," selgitab Lotman. "Praegu võib tunduda, et suurim oht on seotud ühiskondliku pahameelega. Aga millised on tehnoloogilised riskid? Kuidas on tehas kaitstud üleujutuste eest – tuletame meelde hiljutist keemiatehaseplahvatust USA-s, millel erinevalt Tartusse rajatavast tehasest oli kahekordne kaitse, kuid üleujutuse käigus lakkasid mõlemad töötamast. Kuidas on see kaitstud tormide eest, nagu näiteks selliste eest, nagu orkaan Herwart, mis möllas praegu Saksamaal? Kuidas on see kaitstud teiste loodusõnnetuste eest, mis viimasel ajal on Euroopas sagenenud, kas kliima soojenemise või muude põhjuste tõttu? Kõik need küsimused on paraku vastuseta, asjalikku arutelu asemel näeme vaid ülistuslaule moodsale ja progressiivsele tehnoloogiale."

"Igaks juhuks võiks meelde tuletada, et Eestis juba on üks moodsal progressiivsel tehnoloogial töötav tselluloositehas Estonian Cell, mis on poolteist aasta kogemata solki merre lasknud," märgib Lotman. "Tuletame meelde, et ka see ettevõte reklaamib ennast eriti keskkonnasõbralikuna ja 2014. aastal nimetas keskkonnaministeerium selle isegi aasta keskkonnasõbralikuks ettevõtteks. Jõgi on palju hapram ökosüsteem kui meri ning tõsisem avarii rajatavas tselluloositehases võib hävitada Emajõe biosfääri ja isegi Peipsi järve biosüsteemi. Ja siis ei päästa enam õigustused stiilis tegijal juhtub ja kes nüüd sellist asja võis ette näha."

Lotman nimetab tselluloositehasevastast petitsiooni väga professionaalselt koostatuks, kuna see lähtub hetkeemotsioonide asemel ratsionaalsest argumentatsioonist.

Kommentaarid puuduvad