Eesti Panga teatel anti jaanuaris uusi eluasemelaene 93 miljoni euro väärtuses, mida on 17 protsenti rohkem kui aasta tagasi; eluasemelaenportfell kasvas aastaga 6,7 protsenti, vahendab BNS. Iseäranis palju sõlmiti uusi autoliisingulepinguid, jaanuaris 57 protsenti suuremas summas kui aasta tagasi. Autoliisingute portfell kasvas aasta võrdluses 17 protsenti. Majapidamiste autoliisingut on viimastel kuudel lisaks sissetulekute kiirele kasvule mõjutanud ka 2018. aasta algusest kehtima hakanud muutus ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise korras, mille mõjul on ettevõtete sõiduautosid ja nende liisingulepinguid hakatud eraisikute nimele ümber vormistama, ütles Eesti Panga ökonomist Mari Tamm pressiteate vahendusel. Samas arveldus- ja krediitkaardilaene võeti pisut suuremas mahus kui aasta tagasi ning nende laenude jääk suurenes aasta võrdluses 2,2 protsenti . Eesti ettevõtted võtsid tänavu jaanuaris uusi pikaajalisi laene ja liisinguid 198 miljoni euro väärtuses, mis on 11 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Seejuures peaaegu kõikide tegevusalade ettevõtted võtsid uusi pikaajalisi laene aastatagusest rohkem. Ettevõtete laenuportfelli jääk aastate võrdluses aga endiselt kahanes, kuna sügisel suunas üks pank osa laenudest välismaise emapanga portfelli. Selle mõju arvestamata oleks ettevõtete laenu-, liisingu- ja faktooringuportfell kasvanud aastaga 6–7 protsenti. Uute laenude keskmised intressimäärad jaanuaris pisut tõusid. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär eelmise aasta viimasel kvartalil langes, kuid kerkis jaanuaris taas 2,4 protsendini, mis on enam-vähem sama tase mis eelmise aasta keskel. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis jaanuaris 2,7 protsendini. Keskmine intressimäär sõltub suuresti sellest, millised ettevõtted ja milliste projektide jaoks konkreetsel perioodil laenulepinguid sõlmivad. Pankadevahelise tugeva konkurentsi tõttu on viimastel aastatel langenud suurettevõtete laenude intressimarginaalid, mis mõjutavad periooditi märgatavalt ka keskmise intressimarginaali kujunemist. Ettevõtete intressimarginaalide üldist langust aga samas täheldada ei saa, märkis Tamm. Ettevõtete ja majapidamiste hoogsa laenamise juures on finantspuhvrid jätkuvalt suurenenud. Ettevõtete hoiused Eestis tegutsevates pankades jaanuaris küll pisut vähenesid, 6 miljardi euroni, kuid aasta võrdluses on need suurenenud tempokalt, ligi 10 protsenti. Majapidamiste pangahoiuste kasvu mõjutab sissetulekute suhteliselt kiire kasv, rääkis Tamm. Majapidamiste hoiused suurenesid jaanuaris aasta võrdluses 9,7 protsenti, 6,9 miljardi euroni.
