Ratas: Eesti otsib võimalusi Sahara-taguse Aafrika toetamist

Eesti otsib võimalusi, kuidas edaspidigi panustada Sahara-taguse Aafrika riikide võitlusse terrorismi ja smugeldamisega ning piirikontrolli tugevdamisse, kinnitas peaminister Jüri Ratas Euroopa Liidu, Aafrika Liidu, ÜRO ja Saheli riikide konverentsil.

"Euroopa Liidule, sealhulgas Eestile on oluline panustada Sahara-taguse Aafrika arengusse ja stabiilsusesse, et maandada Euroopa julgeolekuriske ja piirata ebaseaduslikku rännet," ütles Ratas valitsuse pressiesindaja vahendusel. "Eesti on panustanud Aafrikas rahu saavutamisse ning soovib seda ka edaspidi teha."

Ratas lisas, et peale julgeoleku ja turvalise elukeskkonna tagamise vajavad Saheli riikide inimesed elujärje paranemiseks ka majanduse elavdamist, töökohtade loomist eelkõige noortele ning humanitaar- ja arenguabi. "Saheli riikide koostöö nende eesmärkide saavutamiseks on määrava tähtsusega," sõnas ta.

Eesti on panustanud EL Aafrika usaldusrahastu ja teiste arengu- ja humanitaarabi projektide kaudu Aafrika arengusse ligikaudu 4,7 miljonit eurot.

Saheli konverentsi ajal kohtus Ratas eraldi Mali presidendi Ibrahim Boubacar Keïtaga, kellega arutas praktilisi koostöövõimalusi Mali rahuprotsessi toetamiseks.

G5 Saheli riigid on Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger ja Tšaad ning nad kuuluvad Sahara-taguse Aafrika piirkonda, mille arengut pärsivad äärmuslik vaesus, sagedased näljahädad, konfliktid, vägivaldne äärmuslus ning ebaseaduslik ränne ja sellega seotud organiseeritud kuritegevus.

Konverentsi peamiseks eesmärgiks oli G5 Sahel 5000-liikmelise ühisväe loomise toetamiseks rahastuse leidmine ja Mali rahuprotsess.

Ühendväe toetuseks on hinnanguliselt vaja 424 miljonit eurot aastas ning EL on selleks eraldanud 50 miljonit eurot. Ühendvägi peab saavutama täieliku tegutsemisvalmiduse sellel aastal.

Kommentaarid puuduvad