Eesti Pank nõustub esmaspäeval Eestis konsultatsioonidega lõpetanud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) soovitusega osaliselt riigisektori kulutusi edasi lükata ja eelistada tootlikkust tõstvaid investeeringuid, vahendab BNS. "Eesti majanduse seis on küll kümne aasta parim, kuid ettepoole vaadates hakkab kasv aeglustuma ning seda peame arvestama ka majanduspoliitika kujundamises," ütles Eesti Panga president Ardo Hansson pressiteate vahendusel. "Eesti Pank nõustub täiesti IMF-i hinnanguga, et praeguses majandusolukorras tuleb valitsusel kulutuste tegemisel olla eriti ettevaatlik. Järgmistel aastatel oleme Eestis silmitsi aeglasema majanduskasvu, kahaneva tööjõu ja väiksemate Euroopa Liidu toetustega. Kui me praeguse kiire majanduskasvu juures ei suuda raha kõrvale panna, siis ei suuda me seda kunagi teha," ütles Hansson. Hansson lisas, et üheks võimaluseks majandust ülekuumenemise eest kaitsta on ajatada riiklike kulutusi. "Sel kevadel tehakse valikuid mitte ainult selle ja järgmise aasta eelarve osas, vaid arutatakse riigi eelarvestrateegiat aastani 2022 ja Euroopa Liidu eelarvet aastani 2027. Riik peab investeerima, kuid suurte projektide ajastuse ja olulisuse osas on valitsusel võimalus teha valikuid. Riik peaks rohkem investeerima ajal, kui majandus ei kasva ja erasektor ei investeeri." Pangandussektori finantsseis on Hanssoni sõnul tugev ja ettevõtete hea ligipääs rahastusele on toetanud majanduskasvu. Kõige tõsisemalt ohustavad hetkel Eesti finantsstabiilsust Põhjamaade kinnisvara riskid. IMF-i delegatsioon viibis Eestis 6.-19. märtsini, et arutada riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ning tehtud ja kavandatavaid majanduspoliitilisi samme. Visiit toimus IMF-i iga-aastase Eesti põhimissiooni ehk IV artikli konsultatsiooni raames. Majandustulemused on IMF-i hinnangul olnud head tänu tugevatele institutsioonidele ja sihikindlatele turukesksetele reformidele. Majandus on viimasel ajal kasvanud üllatavalt kiiresti, kuid kasvuvõimekust piirab aeglane tootlikkuse kasv ja pinged tööturul. Soovitatav oleks IMF-i hinnangul üldiselt neutraalne eelarvepoliitiline hoiak, mis soosiks tootlikkust tõstvaid investeeringuid. Jätkata tuleks käimasolevate struktuurireformidega, mis edendavad innovatsiooni ning suurendavad lisandväärtust ja tööjõupakkumist. Finantssektor näib olevat tugev ja laenustandardid sobilikud, kuid makrofinantskeskkonna arengut tuleb pidevalt jälgida ja vajadusel poliitikat ajakohastada.
