Homme
24. sept
9...14
2...11
Ülehomme
25. sept
8...12
3...11

Eesti

Uuring: taimekaitsevahendite jääke leidub nii põhja- kui ka pinnavees

Foto: Ilmar Saabas/Delfi
10:24 22. märts 2018
Autor: BNS

Keskkonnaministeeriumi tellitud üle-eestilisest uuringust selgus, et taimekaitsevahendite jääke leidus nii pinna- kui ka põhjavees; seejuures leiti kõige enam jääke herbitsiidist, mida Eestis ei müüda.

"Uuringu tulemus on üldiselt ootuspärane, sest kõiki leitud taimekaitsevahendeid on Eestis kasutatud või kasutatakse praegu ning kõik nad jõuavad ju kuskile lõpuks välja. Mida vähem neid aineid meie veekeskkonnas leiduks seda parem, aga samas ei ole olukord praegu ka dramaatiline," ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon pressiteate vahendusel.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja taimekaitsevahendite sisaldus pinna- ja põhjavees. Taimekaitsevahendite jääke leiti 39 proovivõtupunktist, kusjuures võetud proovides leiti kokku 49 erineva taimekaitsevahendi või selle laguprodukti jääke. Jääke leiti võrdselt nii pinnalähedasematest kui ka sügavamatest veekihtidest. Üheksa taimekaitsevahendi ja laguaine sisaldus ületas piirnormi 34 proovis.

"Kuivõrd meil põllumajandusega tegeletakse, siis võivad ka igasugused ained pinna- ja põhjavette jõuda. Palju sõltub ka ilmast – kui taimekaitsevahendite kasutamise järgselt sajab vihma, jõuab osa kohe jõkke või põhjavette. Kõige haavatavamad piirkonnad on kaitsmata põhjaveega alad ja nitraaditundlik ala," märkis Kroon.

 Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli, mis on herbitsiidi kloridasooni laguaine. Kloridasooni on Euroopas kasutatud 1964. aastast suhkrupeedi, peedi, küüslaugu, ja sibulate kasvatamisel, aga ka lillekasvatuses ja puukoolides. Leid on küsimusi tekitav, sest teadaolevalt Eestis seda herbitsiidi täna ei müüda.

"Kloridasooni kasutamine ei ole Euroopa Liidus keelatud, aga Eesti taimekaitsevahendite registris teda registreeritud ei ole. Seega on hetkel selgusetu, kust see aine meie veekeskkonda jõuab ning seda peame edasi uurima. Võimalik, et aastakümneid tagasi põldudele laotatud herbitsiid on alles nüüd hakanud pinnasest välja tulema," rääkis Kroon.

Enimkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati 11 korral, glüfosaadi laguainet AMPA-t 14 korral, metasakloori 15 korral ja tebukonasooli 13 korral.

Glüfosaati sisaldavaid herbitsiide kasutatakse nii põllumajanduses, metsanduses, linnades heakorra töödeks, maanteede- ning raudtee äärte hoolduseks ja koduaedades umbrohtude tõrjeks. Glüfosaati on Eestis turustatud toimeainena ligi 300 tonni aastas, turule lubatud glüfosaadipõhiseid taimekaitsevahendeid on kokku 40 erinevat preparaati.

Eestis on ka varasematel aastatel uuritud enimkasutatud ja keelustatud taimekaitsevahendite jääkide sisaldust nii pinna- kui ka põhjavees. Senised uuringud on toimunud nitraaditundlikul alal ning üksikutes punktides väljaspool seda, mis ei ole andnud piisavat ülevaadet kogu Eesti veeseisundi kohta. Siiski on ka varasemad uuringud näidanud, et lisaks kloridasoon-desfenüülile leidub keskkonnas just suurtes kogustes kasutuses olevaid taimekaitsevahendeid.

Kuna viimastel aastatel on statistikaameti andmetel pidevalt kasvanud taimekaitsevahendite kasutatud kogused, on oluline saada informatsiooni kogu territooriumi pinna- ja põhjavee taimekaitsevahendite jääkide sisalduse kohta.

Uuringu raames võeti proove kolmel korral – 2016. aasta sügisel ja 2017. aasta kevadel ja sügisel – kokku 48 uuringupunktis kõikides maakondades. Igas maakonnas valiti välja üks koht pinnavee ja kaks kohta põhjavee, millest üks oil allikas ja üks kaev, proovideks. Lisaks veel kaks punkti Jõgevamaal ning üks Viljandimaal. Proovivõtupunktid asusid kõigis maakondades intensiivse põllumajandustegevusega aladel. Kokku võeti 137 proovi.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Sinu nimi:*
Telefon:
Kommentaar:*
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!

Mida toob septembrikuu Sinu tähemärgile?