Eesti suuremate ülikoolide esimese ja teise aasta tudengitel on selleks ajaks olnud igal tudengil 2,5 töökohta ning üle 43 protsendi küsitletutest sõltub oma vanemate materiaalsest toetusest, selgus konsultatsiooniettevõte Southwestern Advantage küsitlusest, vahendab BNS. Selgus, et küsitlusele vastanute seast üle 43 protsendi on veel oma vanematest või hooldajatest materiaalselt tugevalt sõltuv, kuid 32 protsenti enam sellist abi ei vaja, teatas ettevõte esmaspäeval BNS-ile. Veerand vastajatest märkis, et toetub mingil määral vanemate abile, kuid saaks ka ilma hakkama. "Kuigi suur osa noortest vajab siiski vanemate toetust, siis ilmnes samas, et ei istuta niisama käed rüpes ja ei kardeta raha teenimiseks tööd teha," märkis ettevõtte esindaja Erki Kukk. Keskmiselt on iga esimese ja teise aasta tudeng selleks ajaks tööd teinud 2,5 erineval töökohal. „Ülekaalukalt on siin esikohal muidugi klienditeeninduse valdkond, mis moodustas ametitest üle 31 protsendi,“ märkis Kukk. Viiendik tudengitest on tegelenud ka erialase töö või praktikaga ning 15 protsenti lihtsama füüsilise tööga. Palgasoovi osas on ligi pooled vastajatest märkinud, et sooviks peale lõpetamist kätte saada vähemalt 1000-1500 eurot. 16 protsenti rahulduks ka kuni 1000 euroga ning 8 protsenti arvas, et tuleviku teenistus võiks olla üle 2500 euro. Ka suvevaheajal jätkavad paljud tudengid töötamist. 32 protsenti vastanutest märkis, et tegutseb suvel edasi oma juba olemasoleval töökohal või teeb ajutist suvetööd. Ligi 20 protsenti kavatseb suurema osa suvest kulutada praktikal olemisele ning sama paljud võtavad selle aja puhkamiseks. Igal kevadel ja sügisel kutsub Southwestern Advantage noori tudengeid oma programmi kandideerima ning ühtlasi viib selle käigus üliõpilaste seas läbi ka küsitluse, kus uuritakse nende materiaalse olukorra, töökohtade, investeerimise ning eesmärkide kohta.
