Täna
16. okt
14...18
4...13
Homme
17. okt
12...17
4...12

Eesti

Sooline palgalõhe oli mullu 20,9 protsenti naiste kahjuks

Foto: Ahto Sooaru/Delfi
12:24 14. mai 2018
Autor: Seitsmesed
Allikas: BNS

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meespalgatöötajatel ja pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 2017. aasta oktoobrikuu andmetel naistöötajatel 6,26 eurot ning meestöötajatel 7,91 eurot. 2016. aastaga võrreldes suurenes brutotunnitasu nii nais- kui ka meestöötajatel 3,7 protsenti, teatas statistikaamet.

Kui aastatel 2014–2016 suurenes naistöötajate brutotunnitasu kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe ehk mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse vähenemise peamine põhjus, siis 2017. aastal oli brutotunnitasu kasv võrdne.

2017. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe 38,2 protsendiga finants- ja kindlustustegevuses, kus võrreldes eelnenud aastaga suurenes meestöötajate brutotunnitasu 7,3 protsenti, samal ajal jäi naistöötajate brutotunnitasu suhteliselt samale tasemele, vähenedes 1,1 protsenti.

Finants- ja kindlustustegevusele järgnesid palgalõhe suuruselt 31,1 protsendiga mäetööstus, 28,1 protsendiga kaubandus, 28 protsendiga töötlev tööstus ning 27,9 protsendiga tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu 5,9 protsendiga erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal, 5,1 protsendiga veonduses ja laonduses ning 1,1 protsendiga muudes teenindavates tegevustes.

Sooline palgalõhe suurenes 2016. aastaga võrreldes kõige rohkem 5,2 protsendipunktiga finants- ja kindlustustegevuses, 5,1 protsendipunktiga veonduses ja laonduses ning 4,2 protsendipunktiga kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, vähenes aastaga kõige enam 6,7 protsendipunktiga muudes teenindavates tegevustes ning 6,6 protsendipunktiga kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel. Viimase viie aasta jooksul on sooline palgalõhe kõige enam vähenenud muudes teenindavates tegevustes ja hariduses ning suurenenud tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.

Kui vaadata palgalõhe esinemist omaniku liigi järgi, siis on nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes palgalõhe väiksem kui Eesti või välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Nii oli see ka eelnenud aastatel. 2017. aastal oli palgalõhe riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 18,4 protsenti, kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 12,2 protsenti. Samal ajal oli Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes palgalõhe 19,2 protsenti ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 30,8 protsenti.

Kui võrrelda avalikku sektorit ehk riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutuseid ja äriühinguid ning erasektorit ehk Eesti ja välismaa eraõiguslikule isikule kuuluvaid ettevõtteid, siis oli palgalõhe nii avalikus kui ka erasektoris samal tasemel – vastavalt 22,4 protsenti ja 22 protsenti.

2017. aastal oli maakonniti kõige suurem palgalõhe 27,9 protsendiga Ida-Viru maakonnas, järgnesid 25,6 protsendiga Järva, 25,3 protsendiga Hiiu ja 24 protsendiga Võru maakond. Kõige väiksem oli sooline palgalõhe 11,3 protsendiga Saare, 12,9 protsendiga Põlva, 14,3 protsendiga Lääne-Viru ja 15 protsendiga Rapla maakonnas.

Nais- ja meespalgatöötajate brutotunnitasu erinevus, 2017:

Get as Excel spreadsheet

 

Meestöötajate keskmine brutotunnipalk

Naistöötajate keskmine brutotunnipalk, eurot

Palgalõhe, %

Muud teenindavad tegevused

4,16

4,11

1,1

Veondus ja laondus

6,88

6,53

5,1

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

7,02

6,61

5,9

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,96

7,98

10,9

Haldus- ja abitegevused

6,94

6,09

12,2

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

6,69

5,81

13,2

Kinnisvaraalane tegevus

6,00

5,19

13,5

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

9,63

8,21

14,7

Majutus ja toitlustus

5,78

4,86

15,9

Ehitus

6,88

5,78

16

Haridus

7,39

6,19

16,2

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

6,11

5,01

17,9

Tegevusalad kokku

7,91

6,26

20,9

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

9,48

7,32

22,8

Info ja side

12,93

9,68

25,2

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

9,28

6,69

27,9

Töötlev tööstus

7,87

5,67

28

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

7,56

5,44

28,1

Mäetööstus

9,20

6,34

31,1

Finants- ja kindlustustegevus

15,04

9,29

38,2

Statistikaameti ja Eurostati avaldatud soolise palgalõhe arvutuse aluseks olev üldkogum on erinev. Kuigi Eurostat saab andmed liikmesriikide statistikaametitelt, siis jätab Eurostat avaldatud palgalõhest välja alla 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala palgatöötajate töötasud. Eurostati arvestuse järgi on Eesti sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, 2016. aastal 25,3 protsenti. Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe, kus on arvesse võetud kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad, oli Eestis 2016. aastal 20,9 protsenti.

Statistikaamet on palgalõhet arvutanud alates 1994. aastast. 2017. aastal oli valimis ligi 12 300 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Sooline palgalõhe arvutatakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe raames arvutatud keskmine brutotunnipalk on arvestatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Sinu nimi:*
Telefon:
Kommentaar:*
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!

Mida toob oktoobrikuu Sinu tähemärgile?