Homme
20. okt
8...11
-1...8
Ülehomme
21. okt
6...11
-2...8

Eesti

Reinsalu: õiguskeel peab olema kõigile mõistetav

Foto: Ilmar Saabas/Delfi
10:15 16. mai 2018
Autor: BNS

Justiitsminister Urmas Reinsalu toonitas kolmapäeval 25. korda peetaval õiguskeelepäeval, et õigusriigis peavad seadused olema loodud dialoogis sihtrühmaga ning olema sõnastatud nii, et inimesed neid mõistaksid.

„Keel on võimas tööriist. Õiguskeel peaks peale korrektsuse olema ka arusaadav. Selge, täpne ja võimalikult lihtne õiguskeel on hea õigusloome põhimõtte lahutamatu osa. Eesti õiguskeelel on pikk ja kirju ajalugu, vaadates tagasi aastasse 1535, mil sõdurivanne saksa keelest eesti keelde tõlgiti. Teistel keeltel on eesti õiguskeele kujunemisele olnud ajalooliselt suur mõju,“ rääkis justiitsminister oma Põhja- ja Baltimaade kolleegidele.

Reinsalu rõhutas ka, et justiitsministeeriumil on õigusloome koordineerijana oluline roll õiguskeele kvaliteedi tagamisel. „Meil on selleks mitmeid tööriistu juba olemas. Võtsime 2011. aastal esmakordselt Riigikogus vastu õiguspoliitika arengusuunad, mida hetkel uuendame. 2012. aastal võtsime vastu hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning 2015. aastal õigusloome mahu vähendamise kava,“ märkis Reinsalu. 

„Õiguspoliitika pikaajaliseks selgeks eesmärgiks on see, et seadused oleksid arusaadavad kõikidele õiguskaitsesüsteemiga kokku puutuvatele inimestele. Mullu valminud kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringust selgus, et ohvrid ei mõista oma õigusi just nimelt seetõttu, et nad ei saa aru juriidilisest keelekasutusest. See peab muutuma,“ kinnitas Reinsalu. 

Et veenduda teksti arusaadavuses juba õigusloomeprotsessi ajal, peaks justiitsministri sõnul selle käigus tekstide arusaadavust kasutajate peal testima. Samuti peab õigusloome korraldus tervikuna kvaliteetse õiguse loomist toetama. Seetõttu on oluline õigusloomejuristide, aga ka laiemalt ametnikkonna ja tippjuhtide keelekoolitus ning tihe koostöö keeletoimetajate ja õigusloojate vahel kogu õigusloomeprotsessi vältel. Ettepanekud selles osas sisalduvad ka Riigikogu otsuse „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõus, mis möödunud kuu lõpus avalikule arutelule esitati. 

Õiguskeelepäev sai alguse 26. oktoobril 1995. aastal ning toimus esimesel kahel aastal lausa kaks korda aastas. Esimesel õiguskeelepäeval kiitsid osalenud heaks soovitused, milles rõhutati vajadust taotleda seadustekstide täpsust ja üldarusaadavust ning tehti ettepanekuid selle saavutamiseks. Mitmed neist ettepanekutest on nüüdseks edukalt rakendunud, näiteks soovitati valitsusel teha kõigile soovijaile kättesaadavaks bülletään Õiguskeel, mida praegu tunneme ajakirjana Õiguskeel.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Sinu nimi:*
Telefon:
Kommentaar:*
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!

Mida toob oktoobrikuu Sinu tähemärgile?