Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse kalateadlased uurisid eelmisel aastal uudse ruutmõrra süsteemiga põhjalikult Võrtsjärve angerjavarude olukorda ning tänavu jätkub keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) saadud toetusega projekt neljal väiksemal järvel, kuhu angerjaid igal aastal taasasustatakse, kirjutab Tartu Postimees. Limnoloogiakeskuse nooremteaduri Priit Bernotase kinnitusel õigustas ruutmõrra süsteem end Võrtsjärvel igati ning võrreldes varasema metoodikaga, kus angerjate arvukust ja asustustihedust uuriti märgistatud kalade tagasipüügi teel, andis see märksa täpsemaid tulemusi. Selgus, et angerjal läheb Võrtsjärves päris hästi, parimal juhul andis ruutmõrd saagiks kuni 200 kala hektari kohta. Kui Võrtsjärve võtsid teadlased väga põhjalikult ette ning ruutmõrd seati püügile paljudes punktides üle kogu järve, siis tänavu uuritavatel järvedel – Saadjärvel, Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järvel – on metoodika pisut teine. Igal järvel püütakse läbi neli punkti, kaks kevadel ja kaks sügisel. Ühes punktis on ruutmõrd sees nädala. Alustuseks viidi ruutmõrd eelmisel nädalal püügile Saadjärvele ning Priit Bernotase hinnangul võis esimese saagiga rahule jääda: kaks päeva järves olnud püünisest nopiti välja mõnikümmend angerjat. Teist korda käisid teadlased mõrda kontrollimas esmaspäeval ning tulemus oli sarnane. Tabati nii mõõdus ehk 50 sentimeetri pikkuseid või pikemaid kalu kui ka päris pisikesi angerjaid. Võrreldes Võrtsjärvega on teadlastel Saadjärvel mõrra sissepanekuga rohkem peamurdmist, sest Saadjärv on väga sügav veekogu ning püügiks sobivaid punkte on keerulisem leida. Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt rääkis, et teadlased on väikejärvede angerjavarul varemgi silma peal hoidnud, kuid ruutmõrraga püük annab juurde palju väärtuslikku teavet, mis tuleb kasuks ka järvede asustamiskavasid paika pannes. Järvalt selgitas, et kuna määratakse ka tabatud angerjate vanus, siis saadakse teada, milline on nende kasvu kiirus veekogus. Selle põhjal saab näiteks prognoosida, kui palju läheb aega, kuni järve asustatud kalad täiemõõduliseks kasvavad. Noorte angerjate vanuse määramine on varasemast märksa täpsem, sest 2014. ja 2015. aastal märgistati kõigi asustatud angerjate kuulmekivid keemiliselt. Täpsemad andmed võimaldavad märksa paremini hinnata ettekasvatatud angerjate põlvkonna suremust, kasvukiirust ja rändeid, mis on aluseks angerjavaru edukaks majandamiseks. Kutselised kalurid püüdsid uuritavatest järvedest mullu kokku 1,1 tonni angerjat. Kõige saagikam oli Saadjärv 380,2 kiloga, järgnesid Kuremaa 370, Kaiavere 226 ja Vagula 148,6 kilogrammiga. Neisse veekogudesse asustati eelmisel aastal aga 54 700 noort angerjat.
