Homme
23. juun
15...21
7...13
Ülehomme
24. juun
12...16
7...13

Eesti

Riigikontroll: Kaitseliidu sõjaajaüksuste areng on oluliselt edenenud

Foto: Priit Simson/Delfi
11:30 23. mai 2018
Autor: Seitsmesed
Allikas: BNS

Riigikontrolli hinnangul on Kaitseliit viimastel aastatel valmistanud sõjaajaüksusi ette riigikaitse arengukavaga ettenähtud olulises osas planeeritud tasemel, samas mittesõjaliste toetavate üksuste ettevalmistamine ei ole toimunud süsteemselt, selgub auditist, vahendab BNS.

Alates 2013. aastast elluviidav riigikaitse arengukava on pannud Kaitseliidule konkreetsed ülesanded nii sõjalisse riigikaitsesse kui ka siseturvalisusse panustamisel, edastas riigikontroll. Eesti kaitsmiseks ettevalmistatava sõjaväe isikkoosseisust valmistab Kaitseliit ette veerandi. Lisaks õpetab Kaitseliit välja mittesõjalisi üksuseid, mis toetavad kaitseväe üksuste formeerimist, valvavad riigikaitseobjekte ja toetavad kriisiolukorras politseid korra tagamisel ja ka piirivalvet. Kaitseliidule on 2018. aastal eraldatud riigieelarvest 33,5 miljonit eurot. Sellele lisandub varustus, mille kaitsevägi annab sõjaajaüksuste ettevalmistamiseks.

Riigikontrolli audit näitas, et maakaitse sõjaajaüksuste ettevalmistamine on olnud Kaitseliidus prioriteet ja nende ettevalmistatavate sõjalise maakaitse ja erioperatsioonide väejuhatuse sõjaajaüksuste mehitatus ja varustatus ning üldine lahinguvalmidus on paranenud iga aastaga ning väljaõpe toimub suures osas planeeritud graafikus.

Probleemiks on tegevväelaste nappus, mis Kaitseliidus mõjutab otseselt nii rahuaja tegevust kui ka sõjaajaüksustes tegevväelaste ametikohtade täitmist. Puuduolevate tegevväelaste ülesandeid täidavad Kaitseliidus töölepingulised töötajad ning osaliselt ka vabatahtlikud, kuid see ei ole jätkusuutlik olukord ning lahendus tuleb leida siin koos kaitseväega. Riigikontrolli arvates tuleks ka hinnata, kas teatud ametikohtadel töötamise eelduseks pole seatud liiga suuri sõjalise väljaõppe nõudmisi.

Kaitseliidu sõjaajaüksuste ettevalmistamist kontrollib kaitsevägi, hinnates lahinguvalmidust. Need kontrollid hõlmavad kõiki olulisi aspekte: üksuste mehitatust, väljaõpet, varustatust ja juhtimist. Lahinguvalmidust kontrolliti Kaitseliidus 2016. ja 2017. aastal, 2018. aastal suurõppusel „Siil 2018“ kontrolliti seda, mida on Kaitseliit viimase viie aasta jooksul sõjaliste ja mittesõjaliste võimekuste väljaarendamisel saavutanud.

Oluliseks probleemiks peab Riigikontroll seda, et riigikaitse arengukavas 2013–2022 ja selle uuenduses aastateks 2017–2026 on Kaitseliidu sõjalisi ja sisekaitsetegevusi toetavate mittesõjaliste üksuste eesmärgid formuleeritud üldsõnaliselt. Riigikaitse arengukava kohaselt on Kaitseliidu mittesõjalised ülesanded seotud kaitseväe üksuste formeerimise toetamisega, kaitseministeeriumi valitsemisala riigikaitseobjektide kaitse ja politsei- ja piirivalveameti toetamisega sisejulgeoleku tagamisel.

Audit nendib, et valitsus ega ka kaitseministeerium ei ole Kaitseliidu mittesõjaliste ülesannete täitmiseks seadnud mõõdetavaid eesmärke ega ajakava. Nii on mittesõjaliste ülesannete täitmiseks valmisoleku loomist aastatel 2013–2017 Kaitseliit suures osas ise sisustanud. Malevati on aga mittesõjalistest ülesannetest erinev arusaam, mistõttu ei ole ka nende ülesannete ega inimeste rakendamine kõikjal ühtemoodi ja samades plaanides kirjas. Kuna mõõdetavaid eesmärke püstitatud ei ole, puudub võimalus ka Kaitseliidu mittesõjaliste üksuste ettevalmistamise taset hinnata.

Riigikontrolli hinnangul on probleemkoht ka see, et kaitseministeeriumi valitsemisala andmekogud ja Kaitseliidu vabatahtlike arvestuse andmekogu ei taga Kaitseliidu juhtimiseks adekvaatse personalialase teabe olemasolu. Auditi käigus selgus, et Kaitseliidu tegevliikmete kohta ei ole võimalik keskselt saada usaldusväärset infot nõuetele, sealhulgas tervisenõuetele vastavuse, kehtivate mobilisatsioonipiirangute, väljaõppetaseme, väljaõppes osalemise aktiivsuse jms kohta.

Probleemi peamiseks põhjuseks on olemasolevate andmekogude puudulik funktsionaalsus, sealhulgas andmekogude ristkasutuse puudumine ja kehv andmekvaliteet. Praegu on olnud Kaitseliidul väga tülikas teha kindlaks, kas tegevliikmete nimekirjas on näiteks surnuid, kehtiva kriminaalkaristusega inimesi ja kas on täidetud tegevliikme Eesti kodakondsuse nõue. Seetõttu ei ole võimalik mõistliku ajakuluga tagada liikmeskonnaga seotud otsuste sisulist õigsust ajas, mis võib operatiivolukorras üksuste rakendamisel segadust tekitada. Näiteks pole praeguste infosüsteemide abil võimalik saada täielikku ülevaadet tegevliikmete töötamisest mobilisatsioonipiiranguga ametikohtadel, mistõttu ei ole isikule mitmekordsete riigikaitseliste kohustuste panemine välistatud.

Samuti puudub ülevaade liikmete samaaegsest tegutsemisest muus vabatahtlikkuse alusel tegutsevas siseturvalisuse organisatsioonis, nagu näiteks abipolitseinik, vabatahtlik päästja ja -merepäästja. Praktikas tähendab see seda, et üks või teine inimene, kellega on mingis olukorras arvestatud, ei pruugi olla tegelikkuses saadaval, sest ta täidab muid ülesandeid teises vabatahtlikus organisatsioonis.

Positiivne on auditi hinnangul see, et Kaitseliidu personaliarvestuse süsteemi uuendamine on juba käimas ja see peaks tulevikus parandama Kaitseliidu juhtimiseks vajaliku personaliteabe olemasolu ja kasutatavust. Uus personali infosüsteem peaks aitama ka tuvastada tegelikult riigikaitsesse panustavate aktiivsete kaitseliitlaste hulka, passiivsete suhtes leida paremad võimalused nende aktiveerimiseks või väljaarvamiseks ning toetama uute liikmete värbamist.

Auditis hinnati ka seda, kas Kaitseliit kasutab talle riigi poolt eraldatud raha sihipäraselt ja seaduslikult. Riigikontrolli hinnangul tagab Kaitseliidus loodud finantskontrollisüsteem Kaitseliidule eraldatud riigieelarvelise toetuse sihipärase kasutamise ja majandustehingute seaduslikkuse.

Auditis ei käsitletud Kaitseliidu nais- ja noorteorganisatsioonide, küberkaitseüksuse ning Kaitseliidu kooli tegevust.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Sinu nimi:*
Telefon:
Kommentaar:*
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!