Järgmisel kümnel aastal väheneb administreerimise ja personaliarvestuse hõive ning suureneb nõustamise ja personaliarenduse töökohtade arv, selgitas tööjõu ja oskuste tuleviku- uuring OSKA, vahendab BNS. OSKA uuringujuhi Riina Tilga sõnul väheneb assistentide ja sekretäride ametikohtade arv 2025. aastaks 15 protsenti. „Assistenditöö rutiinsem osa on automatiseeritav, juba praegugi näeme vastuvõtusekretäride asemel nutilahendusi. Sekretäridelt eeldatakse ka aina erinevamaid teadmisi ja oskusi, näiteks andmekaitse, sotsiaalmeedia haldamine, turundus või tervisedendus," loetles Tilk. Uuringu andmetel koolitatakse personalitöö ning teabe- ja dokumendihalduse erialadel töötajaid rohkem, kui tööturg vajab. Seetõttu võib lõpetajatel olla raske erialast tööd leida. Uuringu järgi kasvab tulevikus vajadus karjääriteenuste ning ärinõustamise järele. Karjääriteenuseid vajatakse rohkem, sest aina enam tuleb inimesi tööturule tuua ja neid seal hoida. Samuti on muutunud töötajate ootused oma tööelu kujundamisele. Tööjõupuudusest ning tehnoloogilistest arengutest tulenev ärimudelite muutus majanduses suurendab aga vajadust nõustamisteenuse järele. OSKA personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise uuringus analüüsiti tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2025 ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita. Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
