Euroopa Nõukogu liikmesriikide vanglate juhid kiitsid Jõhvis peetud kahepäevasel rahvusvahelisel vanglate peadirektorite konverentsil Eesti samme ühinenud kriminaalhoolduse ja vangla loomisel, vahendab BNS. Konverentsil jagati erinevate riikide kogemusi vangistuse ja kriminaalhoolduse valdkondades ja kiideti Eesti samme ühinenud kriminaalhoolduse ja vangla loomisel, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja neljapäeval BNS-ile. "Eesti eripärana oli konverentsil korduvalt jutuks tugev detsentraliseeritud ja üksusepõhine juhtimine," rääkis vanglateenistuse juht Priit Kama. "Kui paljudes Euroopa riikides on vanglad meie omadest oluliselt väiksemad, neid on kümme korda rohkem ja nad paiknevad üle riigi laiali, siis Eestis on taolised üksused kogutud kokku kolme vangla territooriumile. Kuna vastutust kannavad üksused ja kindlad ametnikud teevad tööd konkreetsete vangidega, siis selline mudel võimaldab ka meie piiratud eelarve tingimustes hoida vanglatööd konkreetse inimese probleemidele keskendununa." Konverentsil keskenduti erinevate riikide vanglate ja kriminaalhoolduse koostööle ning nende eraldi või ühtsele juhtimisele. Ettekannetest selgus, et tänaseni ei ole riigid vanglaid ja kriminaalhooldust üheks sidudes jõudnud ühesuguste lahenduseni. „On kasulik mõista, mida teevad teised riigid, sest igast kogemusest on meil alati midagi õppida. On imetlusväärne, mis on Eesti vanglateenistuses nende mõne aasta jooksul muutunud,“ lausus konverentsi kokkuvõttes Euroopa Nõukogu penoloogia alase koostöö nõukogu eesistuja Dominique Lehner. Jõhvis teisipäeval ja kolmapäeval aset leidnud Euroopa Nõukogu liikmesriikide vanglate ja kriminaalhooldusametite peadirektorite konverents toimus sel aastal 23. korda. Konverentsil osalesid 47 erineva riigi vanglate ja kriminaalhooldusametite direktorid ja ametnikud.
