Euroopa Liidu Kohus otsustas kolmapäeval, et Uber ei ole mitte sõidujagamist võimaldav rakendus vaid transporditeenus ja seega tuleb seda ka vastavalt reguleerida. Euroopa Kohtu otsuse kohaselt tuleb Uberit, mis viib nutitelefoni rakenduse abil tasu eest kokku oma autot kasutavad mittekutselised juhid ja inimesed, kes soovivad linnas ühest kohast teise sõita, pidada lahutamatult seotuks transporditeenusega ning seetõttu ettevõtte pakutav teenus kvalifitseerida transporditeenuseks. Sellest tuleneb, et kehtiva Euroopa Liidu õiguse kohaselt on liikmesriikide ülesanne sätestada Euroopa Liidu toimimise lepingu üldsätteid järgides tingimused selliste teenuste osutamiseks. Euroopa Kohus leiab, et Uberi pakutud teenus ei ole ainult vahendusteenus, mis seisneb oma autot kasutava mittekutselise juhi ja linnas ühest kohast teise sõita sooviva isiku kokkuviimises nutitelefoni rakenduse abil. Selles olukorras loob kõnealuse vahendusteenuse osutaja ühtlasi linnatransporditeenuse pakkumise, mille ta teeb kättesaadavaks eeskätt infotehnoloogia vahendite abil ja mille üldist toimimist ta korraldab isikute huvides, kes soovivad seda pakkumist linnas ühest kohast teise sõitmiseks kasutada. Euroopa Kohus märgib sellega seoses, et Uberi pakutav rakendus on möödapääsmatu nii autojuhtide kui ka linnas ühest kohast teise sõita soovivate isikute jaoks. Veel märgib Euroopa Kohus, et Uberil on ka otsustav mõju sellele, millistel tingimustel juhid teenust osutavad. Sellest tulenevalt leiab Euroopa Kohus, et seda vahendusteenust tuleb pidada lahutamatuks osaks üldisest teenusest, mille põhikomponent on transporditeenus, ning järelikult ei ole see kvalifitseeritav mitte "infoühiskonna teenuseks", vaid see on kvalifitseeritav "transpordi valdkonna teenuseks".
