Politsei tabas möödunud neljapäeval Tartus korduvates jalgrattavargustes kahtlustatava mehe, kelle kohus võttis päev hiljem Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahi alla. Kahtlustuse kohaselt varastas 45-aastane mees möödunud aasta novembrist kuni selle aasta jaanuarini Tartus jalgrattaid ja mõnel korral ka tööriistu ning muid esemeid, teatas prokuratuuri pressiesindaja reedel BNS-ile. Menetluse käigus kogutud tõenditest nähtus, et varguste taga on varem kriminaalkorras karistatud mees, kes on varasemaltki jalgrataste varastamise tõttu õiguskaitseasutuste huviorbiiti sattunud. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Roodi sõnul vabanes mees alles eelmise aasta oktoobri lõpus vanglast, kus ta kandis karistust just jalgrataste varastamise eest. "Niipea kui mees oktoobris vanglast vabanes, sagenesid Tartus rattavargused. Rattavarguste laine pani lisaks kogukonnale muretsema ka politsei ja prokuratuuri, sest kahtlusalune tuli välja selgitada võimalikult kiiresti,“ ütles prokurör. „Mõnekuise vabaduses viibitud aja jooksul jõudis ta ära varastada üle kümne jalgratta, mistõttu tuli prokuratuuril edasiste kuritegude ennetamiseks esitada vahistamistaotlus, mille kohus ka rahuldas." Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija Lilian Palu ütles, et põhjaliku uurimise tulemusena õnnestus rattavargustes kahtlustatav mees tabada kuumadel jälgedel ehk hetkel, mil ta oli just toime pannud järjekordse rattavarguse. „Suurem osa ratastest varastati avalikes kohtades olevatest jalgrattahoidlatest, kus kõrvalised ei osanud kahtlasele tegutsemisele tähelepanu pöörata. Rattad olid lukustatud trosslukkudega, kuid nende avamine tangidega käis rattavargustest elatuval mehel märkamatult ja kiiresti,“ rääkis ta. Uurimise üks raskuspunkt oli see, kui politsei sai kriminaalmenetluses tagasi hulga varastatud rattaid, kuid puudus teadmine, kellele need tagasi anda, sest ohvrid ei pöördunud vargusteatega politseisse. „Vargusest tuleb politseile teada anda, võimalusel edastada rattaraami number ja ratta iseärasusi kirjeldav foto. Aeg-ajalt tasub külastada ka politsei veebilehte, kus asub leitud jalgrataste register koos fotodega. Selline käitumine suurendab tõenäosust, et varastatud ratas taas õige omanikuni jõuab,“ lausus Palu. „Kasutatud ratta ostmisel tuleks veenduda, et see pole varastatud. Selle tõendiks on näiteks ostu- ja garantiidokument,“ lisas uurija. Kohtueelset menetlust viib läbi Lõuna prefektuur Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
