Tegelikult on mul siiralt hea meel, kui avastasin paar aastat tagasi, et ansambel The Corrs on taaskord koos ja tegemas ka uut muusikat, mida kinnitas nende uus album „White Light“ (2015). The Corrs oli kindlasti 1990ndatel aastatel üks kuulsamaid ja edukamaid Iiri ansambleid, kes ühendas oma muusikas iiri ja keldi folkmuusikat kaasaegse popmuusikaga. Dundalkist pärit bändis on neli liiget, kolm õde ja nende vend: Andrea Corr (laul, flööt), Sharon Corr (viiul, laul), Caroline Corr (trummid, löökriistad, klaver, laul) ja Jim Corr (kitarr, klaver, klahvpillid, laul). Nende tegutsemisaastad jäid vahemikku 1990-2005. Selle aja jooksul ilmus neilt viis stuudioplaati ja palju singleid. Edukaim plaat oli kindlasti „Talk on Corners“ (1997), millest sai 1998. aasta enimmüüdud plaat Suurbritannias! Samast ajast on pärit ka üks väga omapärane saavutus – ansambli kaks albumit „Talk on Corners“ ja „Forgiven, Not Forgotten“ (1995) olid samaaegselt briti plaadimüügi tabeli kahel kõrgemal positsioonil ehk kohtadel 1 ja 2! Uskumatu saavutus! Ansambli kolmas album „In Blue“ (2000) tõusis plaadimüügi edetabelite tippu lausa 17 riigis! 2005 ilmus nende album „Home“, mis oli pühendatud nende lahkunud emale. See oli juba 100% folgiplaat, millel The Corrs esitas Iiri rahvalugusid. Seejärel paus. Kolm õde ja üks vend otsustasid end pühendada pereelule ning tegelesid ka soolokarjääridega. Andrea Corri esimene sooloplaat „Ten Feet High“ ilmus 2007, neli aastat hiljem ilmus lauljatari teine sooloalbum „Lifelines“, millel Andrea Corr esitas kavereid teiste artistide lugudest. Ka Sharon Corr avaldas sooloplaadi, seda aastal 2010 ja plaadi nimi oli „Dream of You“. Ilmus ka mitmeid ansambli kogumikplaate, kuid oli selge, et uut muusikat ansmablilt oodata ei ole, kuni! Kuni aastani 2015! Septembris 2015 andis The Corrsi Londonis Hyde Parkis kontserti ja paar kuud hiljem, novembris ilmus neliku kuues stuudioplaat „White Light“. See on suurepärane üllatus ja tegelikult on see ka üks väga hea plaat, väga hea popiplaat, milles on ka seda vaba head The Corrsi, kuid ka päris palju uusi elemente. Pärast uut albumit tuuritas The Corrs Inglismaal ja Iirimaal ning mujal Euroopas. Juba siis kinnitasid bändiliikmed, et neil on plaanis uus album, millega hakati ka pärast kontsertturneed tegelema. „Jupiter Calling“ on ansambli seitsmes stuudioplaat ja selle produtsendiks on legendaarne produtsent T-Bone Burnett, kes teinud koostööd Elvis Costello, Tony Benneti ja Roy Orbisoniga. Stuudios olid ansamblile abiks lisaks T-Bone Burnettile ka bassist Robbie Malone, kes on David Gray bassimees ja kitarrist Anthony Drennan, kes töötanud koos Chris Rea, Genesise ja Clannadiga. Suurepärased pillimehed mõlemad. T-Bone Burnett kinnitas ühes intervjuus, et talle meeldib The Corrsi sügav ja helde vaimsus. „Mulle meeldib, kuidas nad lugusid kirjutavad, kuidas nad laulavad, kuidas nad pilli mängivad. Mulle meeldivad iirlased – nende muusika, nende kirjandus, nende kunst – The Corrs on üks suurepärasemaid näiteid sellest müstilisest maast.“ Uue plaadi lindistamisel püüti teha paljud asjad otse ja vähese miksimisega ning ei tehtud väga palju võtteid. Seda ehedust ja puhtust on albumil ka kuulda. Uus album „Jupiter Calling“ algab ülimalt vaikselt ja rahulikult lauluga „Son of Solomon“, selline folgilik ja ilus mõtisklus, mis kinnitab, et naturaalsete pillidega mängitud muusika on ikka väga kaunis. Loomulikult ei puudu selles laulus The Corrsile kuulust toonud iiri ja keldi muusika sugemeid. Väga ilus algus. Kui arvate, et teine lugu läheb hoogsamaks, siis eksite, sest ka teine lugu on mõnusalt folgilik „Chasing Shadows“. Tempolt veidi kiirem kui esimene lugu ja veidi ka popilikum. Plaadi üks ilusamaid meloodiaid on kindlasti neljas lugu „Road To Eden“, popilkumat hingamist on viiendas loos „Butter Flutter“. Kaheksas lugu „No Go Baby“ algab ilusate meloodiatega, kuuleme kaunist klaverimängu, millele lisandub Andrea Corri laul. Jällegi üks väga kaunis lugu, ilus kuulamine. Täpselt sama võib öelda ka järgmise laulu „Hit My Ground Running“ kohta. Ja tegelikult on väga tore kuulata, et popmuusikas kasutatakse ka klaverit. Ja folgi- ja popilood vahelduvad kuni selle väga hea plaadi lõpuni. Kokku 13 uut lugu. Kauni lõppakordi paneb plaadile viimane lugu, pea kaheksa minutit pikk „The Sun And The Moon“, milles on õrnust, õhulisust ja kaunist laulu ning klaverimängu. Võrratu laul! Kuulasin seda viis korda järjest, ja ikka kuulaks veel. Ilus plaat… kuulad korra lõpuni ja tahad jälle otsast kuulama hakata. Kuula albumit SIIT!
