Charlotte Gainsbourg avaldas albumi „Rest“

Marko Tiidelepp

Charlotte Lucy Gainsbourg on 46-aastane inglise-prantsuse näitlejatar ja laulja. Tema ema on inglise näitlejatar Jane Birkin, isa prantsuse laulja ja laulukirjutaja Serge Gainsbourg.

Charlotte debüteeris muusikamaailmas juba 12-aastaselt, kui lõi kaasa isa esitatud laulus „Lemon Incest“. 15-aastaselt ilmus lauljatari esimene plaat (ka seda koostöös oma isaga) „Charlotte for Ever“ (1986).

Pärast seda möödus 20 aastat, kui ilmus tema järgmine album „5:55“, mis tõusis Prantsusmaa plaadimüügitabelis esikohale. Pärast seda ilmusid veidi vähem edukad albumid „IRM“ (2009) ja „Stage Whisper“ (2011).

Loomulikult on Charlotte Gainsbourg kuulsust kogunud kui suurepärane näitlejatar, kellel on ette näidata nii Cesari auhind kui ka Cannes’ filmifestivali parima naisnäitleja auhind. Olen kindel, et tuntumad filmid, milles näitlejatar mänginud, on „Melancholia“, „Nymphomaniac“, „Samba“, „Three Hearts“, „True Crimes“, „Antichrist“, „Prete-moi ta main“, „Love, etc.“, „The Little Thief“ jpt.

Ja nüüd, pärast viie-aastast plaadistuspausi uus album „Rest“. Plaadi produtsentideks on muusikamaailma tuntud tegijad – SebastiAn ehk Sebastian Akchote, kes on prantsuse muusik ja DJ, kes teinud koostööd Daft Punki, Beastie Boysi, Bloc Party jpt, ühes loos (plaadi nimilugu „Rest“) lööb produtsendi ja autorina kaasa Guy-Manuel de Homem-Christo, kes on üks prantsuse house muusika duo Daft Punk kahest liikmest ning neljas loos Brian Burton ehk lavanimega Danger Mouse, USA muusika, laulukirjutaja ja produtsent, kes teinud koostööd CeeLo Greeniga duos Gnarls Barkley, lisaks on ta produtseerinud Gorillaz’t, Becki, The Black Keysi, Norah Jonesi, Portugal.The Man’i, Adele’t jt. Laulu „Songbird in a Cage“ on kirjutanud legendaarne Paul McCartney, kusjuures selles laulus mängib sir Paul MacCartney ka kitarri, klaverit ja trumme. Selline uhke seltskond.

Plaat ise on ülimalt prantslaslik, omamoodi õrn ja naiselik, muusikaliselt on seda lahterdatud alternatiivseks muusikaks, indie popiks ja elektrooniliseks popiks. Muusikaliselt on album igati põnev kuulamine, mõnes loos liigume elektroonilise muusika võlumaailmas (plaadi avalöök „Ring-A-Ring o’Roses“, „Kate“, „Rest“), mõnes loos lauljatar pigem jutustab või sosistab kui laulab („Lying with You“, „I’m a Lie“, „Les Oxalis“), mõni lugu on popilikum („Deadly Valentine“, „Sylvia Says“).

Charlotte Gainsbourg on ütelnud, et ta soovis anda plaadiga edasi mitte ainult kurbust, aga ka viha, ja see on seotud tema ise ja poolõe, moefotograaf Kate Barry surmadega, mis olid omakorda seotud alkoholiga… Plaadi laulutekstid (need on lauljatari enda sulest, kuid ühes loos „Sylvia Says“ on kasutatud ka USA luuletaja ja kirjaniku Sylvia Plathi teksti) on nii inglise kui ka prantsuse keeles, mistõttu tuleb lugusid hoolikalt jälgida ja kuulata, et sõnum kätte saada.

Kuula Charlotte Gainsbourg'i uut albumit SIIT!

Kommentaarid puuduvad