The Eagles on kindlasti üks legendaarsemaid ja edukamaid USA rokibände, mis tuli kokku Los Angeleses 1971. aastal. Bändi asutajaliikmed olid Glenn Frey (kitarrid, laul), Don Henley (trummid, laul), Bernie Leadon (kitarrid, laul) ja Randy Meisner (basskitarr, laul). 1974 liitus ansambliga viies liige – kitarrist Don Felder. 1975 lahkus ansamblist Leadon, tema asemele tuli kitarrist ja laulja Joe Walsh. 1977 lahkus ansamblist Meisner ja tema asemele tuli Timothy B. Schmit. Tänaseks on ansamblil on ette näidata viis USA singlimüügitabeli esikohalaulu, kuus Grammy auhinda, viis Ameerika Muusika Auhinda ja kuus USA plaadimüügitabeli esikohaalbumit. Eelmise sajandi lõpus selgus, et kaks nende plaati „Their Greatest Hits (1971-1975)“ ja „Hotel California“ olid 20 sajandil USA 20 enimmüüdud albumi hulgas. Maailmakuulus muusikaajakiri Rolling Stone paigutas The Eaglesi albumi „Hotel California“ 500 kõigi aegade parima albumi seas 37. kohale ja sama ajakiri valis The Eaglesi 2004. aastal USA 100 parima artisti edetabelis kohale 75. 2001. aastal valis muusikakanal VH1 albumi kõigi aegade parimate albumite TOP 100 kohale 38, 2005. aastal valis briti telekanal Channel 4 albumi kõigi aegade parimate albumite TOP 100 kohale 15. Mina isiklikult oleks selle bändi paigutanud veelgi kõrgemale, kuid eks muusikaspetsialistid teavad, mida nad teevad Üle maailma on The Eaglesi albumeid müüdud üle 150 miljoni eksemplari! Albumit „Hotel California“ on müüdud 32 miljonit plaati, ja kuna nüüd ilmus album uuesti, siis usun, et miljon-paar tuleb müügile kindlasti lisaks. Kui meenutada The Eaglesi kuulsamaid lugusid, siis on need kindlasti 1972 ilmunud „Take It Easy“, „Witchy Woman“, „Peaceful Easy Feeling“, 1973 ilmunud „Desperado“ ja „Tequila Sunrise“, 1974 ilmunud „Already Gone“ ja „Best of My Love“, 1975 ilmunud „One of These Nights“, „Lyin’ Eyes“, „Take It to the Limit“, 1976 ilmunud „New Kid in Town“ ja loomulikult legendaarne „Hotel California“, 1979 ilmunud „Heartache Tonight“, „The Long Run“ ja „I Can’t Tell You Why“. 1980 aastal läks The Eagles laiali, kuid tuli uuesti kokku 1994, kui ilmus ka album „Hell Freezes Over“. Pärast seda jätkas The Eagles kontsertturneedega ning 1998 pääsesid nad ka Rock and Rolli Kuulsuste Halli. 2007 avaldas The Eagles uue stuuioplaadi „Long Road Out of Eden“, mis oli esimene täispikk stuuidoplaat pärast 28. aastast vaikust! Loomulikult tõusis ka see plaat USA plaadimüügitabeli esikohale. 2016. aasta jaanuaris lahkus meie seast Glenn Frey, mistõttu arvati, et The Eagles lõpetab tegevuse ja loobub kontsertturneedest, kuid seda siiski mitte, sest eelmisel aastal liitusid nendega kontsertturneeks Deacon Frey (Glenn Frey poeg) ja USA kantrimuusika supertäht Vince Gill. „Hotel California“ on The Eaglesi viies stuudioplaat, mis paljude muusikasõprade ja muusikakriitikute arvates üks maailma parimaid rokkmuusika plaate, mida kinnitab ka see, et albumit on müüdud 32 miljonit eksemplari! Albumi kolm laulu tõusid USA singlimüügitabelis kõrgetele kohtadele – „New Kid in Town“ ja „Hotel California“ tõusid esikohale (need laulud tõid ansamblile ka kaks Grammy-auhinda) ja „Life in the Fast Lane“ tõusis 11. kohale. Album „Hotel California“ kandideeris samuti Grammy-auhinnale, kuid jäi alla Fleetwood Mac’i albumile „Rumours“. 2017. aasta jaanuaris tähistati plaadi 40 sünnipäeva, mistõttu ilmus plaat uuesti ja see oli loomulikult ka remasterdatud. Lisaks veel ka teine CD, millel kümne lauluga kontsert, mis salvestatud oktoobris 1976 Los Angelese “Forumis”, sellel ka ansambli varasemaid lugusid: “Take It Easy”, “Take It To The Limit”, “James Dean”, “Good Day In Hell”, “Witchy Woman”, “Funk 49”, “One Of These Nights” ja “Already Gone”, kuid ka “New Kid In Town” ja “Hotel California”. Album „Hotel California“ lindistati märtsist oktoobrini 1976 ja see on esimene The Eaglesi plaat, millel mängis Bernie Leadoni asemel kitarri Joe Walsh, ühtlasi oli see viimane plaat, millel basskitarri mängis Randy Meisner. Plaadi esikaanel on foto Beverly Hillsi hotellist, foto autoriks on David Alexander. Don Henley on ütelnud, et albumi teemadeks olid need samad teemad, mis The Eagles’ile ikka hingelähedased olnud: süütuse kaotamine, kuulsuse ohud, Ameerika unistuse varjuküljed, illusioonid versus tegelikkus, raskused balanseerida töö ja armastuse vahel, poliitiline korruptsioon jne. Henley on lisanud ka seda, et “Hotel California” on kontseptsioon-album ehk siis laulud on omavahel seotud, kuid seekord ei ole tegemist mitte sellise kantri- ega kauboiteemaga, vaid hoopis rohkem linnastumisega. Oluline on seegi, et 1976, mil plaat ilmus, tähistati USA 200 sünnipäeva, mistõttu üritas The Eagles (on ju kotkas (eagle) ka USA rahvuslik sümbol) edasi anda ka kahe sajandi sõnumit ja California oli nagu kogu USA väiksem kuvand - 200 aastat on olnud pikk aeg, kuid inimkonnal tuleb ikka edasi minna. Ka järgnevad kakssada aastat. Mina usun, et The Eaglesi laulud lähevad edasi ja eks neid kuulatakse hea meelega ka 200 aasta pärast Laulu “Hotel California” maailmakuulsa meloodia on kirjutanud Don Felder ning laulu lõpus esitavad kitarride dueti Don Felder ja Joe Walsh. Selle laulu juhthääleks on Don Henley. Henley on juhtlaulja rollis ka lugudes: “Life in the Fast Lane”, “Wasted Time”, “Victim of Love” ja “The Last Resort”. Glenn Frey on juhtlauljaks teises hittloos ehk “New Kind In Town”, kuid laulus “Pretty Maids All in a Row” laulab ja mängib klaverit hoopis Joe Walsh ja laulus “Try And Love Again” on juhtlauljaks Randy Meisner. Kuula albumit SIIT!
