Dashboard Confessional on USA roki(emo)bänd, mis on saanud mõjutusi nii indie rokist, kui ka akustilisest rokkmuusikast. Nad on pärit Boca Ratonist, Florodast. Bändiliikmed ise on ütelnud, et neid on mõjutanud Jawbreaker, Jawbox, The Beatles, Nirvana, Bruce Springsteen, Stevie Wonder, Minor Threat, The Beach Boys, Embrace, Weezer, Fugazi jpt. Nagu näete, siis on valik ikka väga kirju. Ansambel mängib täna koosseisus: Chris Carrabba – laul, rütmikitarr, klaver, Scott Schoenback – basskitarr (liitus ansambliga 1999), Armon Jay – soolokitarr, taustalaul (liitus ansambliga 2015), Chris Kamrada – trummid, löökriistad (liitus ansambliga 2017). Varem olid pikemalt (16 aastat) ansamblis ka kitarrist John Lefler ja trummar Mike Marsh, kes lahkusid ansamblist 2015. aastal. Nende esimene plaat ilmus juba 2000. aastal ja see kandis pealkirja „The Swiss Army Romance“. Samal ajal tegi ansambli laulja Chris Carrabba koostööd ka ansambliga Further Seems Forever ning aasta hiljem andis just see bänd välja esimese albumi „The Moon Is Down“. Seejärel proovis Carrabba ka soolokarjääri ja avaldas albumi „The Places You Have Come to Fear the Most“, mida täna peetakse siiski Dashboard Confessionali teiseks stuudioalbumiks. Sellele järgnes ansamblit ka EP „So Impossible“. 2002 liitus Dashboardi Confessionaliga veel kolm muusikut, sh ka Further Seems Forever liige Jerry Castellanos. Kuna album „The Places You Have Come to Fear the Most“ oli edukas, siis kutsuti Chris Carrabba esinema ka saatesse MTV Unplugged. 2002 võitis Dashboard Confessionali laulu „Screaming Infidelities“ video MTV videomuusika auhinna. 2003 ilmus ansamblil kolmas album „A Mark, a Mission, a Brand, a Scar“, mis tõusis USA plaadimüügitabelis suisa 2 kohale! 2004 lindistas Dashboard Confessional laulu „Vindicated“. Sellest sai laul filmis „Spider-Man 2“, kusjuures lugu sai kuulda selle põneva filmi lõputiitrite ajal. Lugu meeldis publikule ja tõi ansamblile kuulsust juurde. Seda lugu sai kuulda ka 2005. aastal ilmunud albumil „Dusk and Summer“. 2006. aastal ilmus albumist „Dusk and Summer“ reliis ehk see anti uuesti välja. 2007 ilmus uus plaat „The Shade of Poison Trees“, mis oli oluliselt akustilisema kõlaga plaat. 2009 ilmus veel üks album „After the Ending“. Pärast seda oli plaadistamisel üsna pikka vaikus – ansambel küll tegutses, andis kontserte, esines üritustel, kuid uut muusikat plaadina välja ei antud, kuni selle aasta alguses ilmus uus album „Crooked Shadows“, millega hakati tööd tegema eelmisel aastal. Uue albumi esimene singel kannab pealkirja „Heart Beat Here“, teise singlina on plaadilt ilmavalgust näinud uue albumi avalugu „We Fight“. Uuel plaadil on üheksa lugu, uut muusikat on kokku ca 30 minuti jagu. Mitte just väga palju, kuid ega oluline pole alati ju kvantiteet vaid kvaliteet. Kvaliteeti on Dashboard Confessionalil piisavalt. Kõik lood on head minekuga rokilood, ja mulle meeldib väga ka laulja Chris Carrabba hääl ja esitus. Huvitav on seegi, et rokibänd kasutab julgelt ka klahvpille, mistõttu on lugudes ka põnevaid harmooniaid ja meloodiaid (nt. „About Us“, rahulik „Heart Beat Here“, „Belong“, milles lööb kaasa ka USA elektroonilise muusika trio Cash Cash). Lugudes on jõudu ja sügavust, kindlasti tasub kuulata ka laulutekste, sest meestel on ka oma sõnum kuulajale edasi ütelda. Laulus „Open My Eyes“ lööb kaasa USA populaarne viiuldaja Lindsey Sterling, plaadi lõpulugu on kaunis ja rahulik „Just What To Stay“, milles laulab ka Chrissy Costanza ansamblist Against The Current.
