Orelipoisi värske album peegeldab osavalt eestlast ja teeb EKREle ninanipsu

Orelipoiss ehk Jaan Pehk andis 24. veebruaril välja oma kolmanda heliplaadi "Sünnipäev", mis sisaldab endas viimase kümnendi vältel salvestatud muusikapalasid.

Orelipoisi värske albumi “Sünnipäev” esitlus toimus 24. veebruaril, Eesti 100. juubelil Erinevate Tubade Klubis. Eesti Ekspressis Siim Nestorile antud intervjuus rääkis Jaan Pehk, et oma lugudes ei analüüsi ta otseselt eestlasi, vaid iseennast. “Mulle tundub, et analüüsin sel plaadil iseennast, olles muidugi ka osake vahvast eesti rahvast.”

Viimasel ajal on aga palju keerutatud Eesti hümni ja selle seadustamise ümber. Nimelt esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon jaanuaris parlamendile Eesti hümni seaduse eelnõu, et anda hümnile seaduslik kaitse ning määratleda selle kasutamine. EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul oli seaduse eesmärk kinnitada hümn ametlikult riigi sümboliks.

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas märtsi alguses toimunud istungil algatada Eesti lipu seadust muutva eelnõu, milles märgitakse ära Pika Hermanni torni lipu heiskamisel mängitava signatuuri autorid. Eelnõu sätestab, et Eesti lipu Pika Hermanni torni heiskamisel mängitav Eesti Vabariigi hümn on “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, mille sõnad on kirjutanud Johann Voldemar Jannsen ja viisi Friedrich Pacius. Kehtivas seaduses on kirjas, et Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase. Lipu langetamisel kasutatakse Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu “Mu isamaa on minu arm” fragmendi baasil loodud signatuuri. Põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul peaks nüüd hümniteema autorite nimetamisega seaduses olema piisavalt käsitletud. “Hümni väärika esitamisega on Eesti rahvas seni hakkama saanud ja saab ka edaspidi,” ütles Pomerants.

Vaatamata keerulisele poliitikale ning EKRE püüdlustele hümni erinevate punktidega seadustada, on Orelipoisi uus album geniaalne ning seal lauldud Eesti hümn ehk lugu "Ü" paneb nii mõnegi eestlase mõtlema ning konservatiivid pead vangutama.

Kommentaarid puuduvad