Aadam ise on täiesti tavaline poiss, ent tema sugulased on viimne kui üks üsna pentsikud. Näiteks on tal suguvõsas kaksikõed Kant ja Nurk, kellest ühel on pea neljakandiline ja teisel kolmnurkne; tudengineiu Gea, kelle ilusatesse silmadesse armub kärbes; ning vanatädi Aime, kes kannab kaelas norskavat medaljoni. Veel on seal üks vürst, üks kindral ja üks sugulane on isegi siga. Kõigist nendest tüüpidest see raamat räägibki. Loe ja veendu ise! Sellest pole möödas väga palju aega, kui ilmus Piret Raua vahva ja põnev lasteraamat „Sanna ja salakütid“. See oli alles selle aasta oktoobris. Nüüd on ilmunud uus Piret Raua lasteraamat, mis on samuti väga lahe ja naljakas. Piret Raud on suurepärane jutusvestja, kellel on vägagi omanäoline huumor, mis paneb lugeja kaasa mõtlema. Väga vahva on seegi, et Piret Raud joonistab ise oma raamatutesse pildid, nii ka sellesse raamatusse, ja uskuge mind, need pildid on tõepoolest väga stiilsed ja lahedad. Raamatus on kokku 26 lugu, milles koolipoiss Aadam jutustab oma kummalistest ja veel kummalistematest sugulastest. Esimeses loos kinnitab Aadam, et tema peres on peale tema veel ema, isa, õde, koer ja kaks venda. Pere on üsnagi suur, kuid sugulasi on veelgi rohkem. Aadamil on sugulasi sedavõrd palju, et koolis ei saanud ta joonistada mitte suguvõsapuud vaid pidi joonistama suguvõsast sajajalgse. Sajajalgse iga jalg oli üks Aadami sugulane. Ja seda on ikka tõepoolest väga palju. Esimene sugulane, kellega raamatus tuttavaks saame, on Aadami suurem vend Anton, kes on neliteist aastat vana ja meeter ja seitsekümmend viis sentimeetrit pikk. Selgub, et Antonil on kõva pea, mistõttu saab ta koolis halbu hindeid. Kõva pea on abiks jalgpallis. Antonist saab väga hea jalgpallur, kes lööb peaga väga palju väravaid, kuni ühel päeval lööb ta väravasse hoopis oma pea. Olukord on pehmelt öeldes kummaline, sest Antoni pea on nüüd kadunud ja keegi ei oska seda ka kusagilt otsida. Ühel päeval tuleb vanatädi Aimele hea mõte – tuleb kasvatada Antonile uus pea! Huvitav, mis sellest nüüd küll välja tuleb? Teisena saame tuttavaks Aadami vanatädi pojatütre Geaga, kes on juba suur neiu ja käib ülikoolis. Tal on väga huvitavad silmad – üks silm on sinine, täpselt nagu taevas, teine on roheline nagu järv. Kui neid silmi hästi lähedalt uurida, võib isegi näha, kuidas sinises silmas lendab lind ja sõuavad pilved ning rohelises silmas ujub kala ja hõljuvad järvetaimed. Hämmastavad silmad tõepoolest! Nende kohta võiks öelda isegi magnetiseerivad. Need silmad on nii magnetiseerivad, et neisse armub üks kärbes, kes palub Gead endale naiseks. Mis sellisest olukorrast küll välja tuleb? Lahendus saabub siis, kui Gea läheb maale vanaema juurde, kus elab ka vanaema lehm Kirjak. Kolmandaks sugulaseks selles raamatus on Aadami noorem õde Mia, kes on natuke arglik. Kõige rohkem kardab ta hirmsaid unenägusid, mistõttu ei taha ta õhtuti magama jääda. Vanaema otsustab kinkida Miale kaisukaru, millest on abi küll. Kuid, kaisukaru toovad ka Mia ema, isa, vanem vend Anton ja teisedki sugulased. Tuuakse ka teisi mänguloomi – jänesed, koerad, kassid, isegi elevant. Varsti on kaisuloomi nii palju, et Mia ei mahu enam oma voodisse. Varsti ei mahu ta enam ei elutuppa, vannituppa ja mujale. Tervesse majja ei mahu enam. Kaisuloomi on nii palju, et Mia peab vist elama minema kuu peale. Õnneks on kuul üks huvitav ettepanek, mis võib olukorda lahenduse tuua. Neljas sugulane on Aadami väikevend Aap. Ta on alles beebi, kes ei oska suurt midagi. Aap on kangesti uudishimulik ja tahab maailma avastada ning asju uurida. Kahjuks ei uuri Aap asju käte ja silmadega vaid ka suu ja hammastega, mistõttu otsustab perekond, et need asjad, mida Aap kiskuda ja närida ei tohi, need asjad pannakse kapi otsa. Lõpuks on kõik asjad ja terve perekond kapi otsas, all põrandal on ainult Aap. Kuid, kas on see lahendus? Võin kinnitada, et ei ole. Lugeda saame ka Aadami isa tädipojast, onu Markost, kellele meeldib ropendada, ta ropendab nii palju, et kohe hirmus hakkab. Lõpuks puutub ta kokku kalavanaemaga, kes soovitab onu Markol ilusaid sõnu rääkida. Mis sellest välja tuleb? Kas on sellest abi? Loeme ka Aadami perele kuuluvast koerast Pollast, kes on kangesti oma peremehe ehk Aadami isa nägu, mis tekitab peres suurt segadust. Siin on ka lugu Aadami surnud vanavanaisast Eduardist, kes surres pärandas sugulastele igasugu põnevaid asju ja varandust, ka Aadam sai pärandusest osa, tema sai endale Eduardi nina! Saame tuttavaks ka Aadami emapoolse vanatädi tütrepoja Hugoga, kes on väga tark, kuid seda mitte kahjuks mitte väga kauaks. Juttu on ka vanatädi Aimest ja tema medaljonist, milles on tema mehe Nikolai pilt. Kummaline on see, et onu Nikolai pilt norskab! Raamatus on ka vanaonu tütretütar Mona, kellele meeldib asjadesse auke teha, siin on ka tädi Ilme, kes on vägagi ilmetu, nii et ta diivanile lausa ära kaob. Saame tuttavaks onutütar Leenaga, kes on tubli sporditüdruk ja talle hakatakse süüa andma ainult porgandeid, et tulemused läheksid veelgi paremaks. Siin on ka kindral Kalle ja tema treenitud kärbes Kiki, siin on Aadami isa, kelle kõrvades on palju helisid, siin on Aadami vanaema, kelle hammaste pesu toob kuuldavale imelisi muusikahelisid. Raamatu viimane lugu on Sassist ja liblikatest, kusjuures Sass on veel sündimata, tema on Aadami tulevane poeg. Selline väga vahva ja mõnusa huumoriga raamat on see „Kõik minu sugulased“. Väga lahedad tegelased, ootamatud sündmused ja situatsioonid. Raamatu autor: Piret Raud
