Öeldakse, et mõnikord jutustab üks pilt rohkem kui tuhat sõna, mistõttu olen kindel, et üks korralik seinakaart räägib meile rohkem kui üks raamat. Maailmakaartide ajalugu viib meid sajandite taha, räägitakse 7. aastatuhandest eKr. Vanimad säilinud kaardid on Babüloni maailmakaardid 9. sajandist eKr. Vanasid kaarte leiab nii Kreekast, Hiinast kui ka Indiast. Teada on sedagi, et kaardid on suurepärased esemed, mida koguda. Kollektsionääre on jäänud vähemaks, mis mõjutab omakorda ka kaartide hindu. Ma ei tea, kui kalliks kujuneb kunagi see kaart, mis mul praegu laual (õigupoolest seinal) on, kuid meil, siin Eestis on ilmunud uus ja uhke seinakaart ehk „Eesti haldusjaotuse seinakaart“, mõõdus 1:400 000, suurusega 99x70 cm, igati korralik seinakaart. Haldusjaotuse kaardi uus trükk kajastab Eesti haldusjaotust pärast 2017. aasta haldusreformi. Reformi, millest palju räägiti, mille üle palju vaieldi, kuid nüüd on Eestimaa haldusjaotus täpselt selline nagu kaardil kirjas. Alates selle aasta 16 oktoobrist on Eestis 79 omavalitsusega haldusüksust, millest 15 on linnad ja 64 vallad. Kui kaardilt täpsemalt lugeda, siis vald ja linn jagunevad asustusüksusteks. Asutusüksused on asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid. Seisuga 16.10.2017 on Eestis 4794 asustusüksust, neist 47 linna, 12 alevit, 188 alevikku, 4550 küla ja 13 linnaosa, millest 8 on Tallinna linnaosa ja 5 Kohtla-Järve linnaosad. Uus kaart on ka seetõttu huvitav materjal, sest sellel on lisaks haldusreformieelsed piirid ja nimed. Nii on lihtne jälgida, mis on vana, mis on uus. Kel tekkis huvi kaartide ja kartograafia kohta lähemalt teada saada, siis meenutan, et eesti keeles on ilmunud mitu põnevat raamatut: Heiki Potter ja Ivar Treikelder „Geodeesia ja kartograafia läbi aegade“ (2011), Endel Varep „Jooni Eesti kartograafia ajaloost“ (1961), Velloa Kala „Kartograafia alused“ (2001). „Eesti haldusjaotuse seinakaart“ (Regio)
