„Ei taha hambaid pesta!” karjub Hugo isa ja jookseb mööda tuba ringi. Hugo käib tal kannul, hambahari käes. Viimaks õnnestub Hugol isa kinni püüda. Aga nüüd surub isa suu kõvasti kokku. Läbi kokku pressitud huulte on kuulda: „Maa-mm-ei-mmm-taha-hammm-baidmm-pesta!” Siis võtab Hugo appi kavaluse. Aare ema ei taha töölt koju tulla, Pille vanaema ei taha korralikult käituda, Liina onu ei taha hambaarsti juurde minna. Nii palju häda nende suurtega! Nüüd peavad lapsed võtma appi kogu kavaluse ja veenmisoskuse, et panna jonnakad täiskasvanud tegema asju nii nagu vaja. Toredad argielust inspireeritud lood pakuvad äratundmishetki kõikidele lapsevanematele ja võib kindel olla, et neid lugusid on suurtel lõbus ette lugeda ja väikestel mõnus kuulata. Kokku on raamatus 20 juttu, millele on teinud lustakad illustratsioonid Elo Annion. Venno Loosaare sulest on varem ilmunud luulekogu „Mull ja mull“ (2002) ja lasteraamat „Oskar läheb lasteaiast koju“ (2015). Venno Loosaar on üks igati andekas inimene, kes on vahva näitleja, saatejuht, lavastaja, laulja, helilooja, ja lisaks on ta kirjutanud mitu väga ägedat lasteraamatut. Sellist mõnus huumoriga ja vahva jutustamisstiiliga lasteraamatut, mida on lastel ja miks mitte ka lastevanematel mõnus lugeda. Ka „EiTahaLood“ on just selline mõnusa huumoriga lasteraamat, sest siin on kõik need „EiTahad“, mida tavaliselt lapsed esitavad hoopis lastevanemate ja vanavanemate suhu pandud, mistõttu on tulemuseks igati lahedad ja isegi kummalised situatsioonid. Selles humoorikas raamatus saame lugeda sellest, kuidas väikese Hugo isa ei taha hambaid pesta. Nelja-aastane Hugo püüab isa aidata, ta on riiulist isa sinivalge hambaharja võtnud, selle üle loputanud ning isegi pasta harja peale pannud. Siiski on vaja ka väikest kavalust, kui isa peseb hambad ära, saab ta pärast legodega mängida. Usun, et ükski isa ei saa keelduda sedavõrd heast pakkumisest. Teises loos on üsnagi piinlik olukord, sest köögipõrand on märg. Selgub, et kuueaastase Karlo emmel ei meeldi poti peal käia, ta pissib sinna, kuhu aga juhtub. Selleks, et piinlik olukord lahendada on vaja lausa väikest koerakutsikat. Kolmandas loos ei taha komeaastase Madli ema riidesse panna. Madli issi tuleb appi, kuid ema on voodi all peidus ja ei taha sealt välja tulla ega riidesse panna. Mida teha? Seekord on abiks šokolaad, mis emale meeldib ja maitseb, lõpuks saab emme ka riidesse. Raamatus on kokku 20 lugu. Meil on võimalus lugeda viieaastase Birgiti emast, kes ei taha lasteaeda minna, Johanni vanatädist, kes ei taha käsi pesta. Raamatus toimetab ka kuueaastase Mari isa, kes ei taha putru süüa. Väike Mari teab, et isa sees elavad väikesed mehikesed, kes kaitsevad isa pahade haiguse-kollide ja pisiku-paharettide eest. Kui isa ei söö, siis ei jaksa need väikesed mehikesed kollide ja pisikutega võidelda. Loomulikult hakkab isa putru sööma, sest mitte keegi ei taha ju olla haige. Raamatus on veel väike Rasmus ja tema ema, kes ei taha õue minna, kuueaastase Robi kaks onu, kes ei taha juukseid lõigata, kuid pikkade juustega on väga keeruline õhust komme suuga püüda, sest juuksed jäävad ette. Siin on ka Pille vanaema, kes ei taha korralikult käituda, viieaastase Riko isa, kes ei taha rohtu võtta, kuigi Riko valmistanud kibeda, aga tervisliku samblikutee. „EiTahasid“ on veel mitmeid – kes ei taha tuba koristada, kes ei taha pead pesta, kes ei taha hambaarsti juurde minna, kes ei taha üksi mängida, kes ei taha küüsi lõigata, kes ei taha hommikul ärgata, kes ei taha nina nuusata, kes ei taha töölt koju tulla, kes ei taha magama minna. Viimane lugu on vahva muinasjutt, mille pealkirjaks on „Ei taha midagi teha“. Selline väga vahva ja üsnagi õpetlik raamat on see „EiTahaLood“. Usun, kui väike raamatusõber selle läbi loeb, siis on tal üsna lihtne aru saada, et need „EiTahad“ on üsna halvad asjad. Väga lahedad pildid on raamatusse joonistanud Elo Annion.
