„Hea elu õppetunnid. Nõu annavad kassid“: raamat kassiarmastajatele ja huumorisõpradele!

Marko Tiidelepp

Meie karvased sõbrad on juba ammust aega meid jälginud, siis tukastanud, siis pisut mõtisklenud ja uuesti tukastanud. Uinakute vahel on nad mõistnud, et inimloomad vajavad hädasti nende väärikaid nõuandeid, kuidas toime tulla elu tõusude ja mõõnadega. Selles raamatus jagavad nad oma hinnalist kassitarkust, kuidas alistuda romantikale, kuidas pääseda grupiüritustelt puhta nahaga või kuidas ronida mööda karjääriredelit üles vaid selleks, et mõista – kuidas ma nüüd alla saan? Pärast selle raamatu lugemist oled valmis vallutama maailma! Kuid enne veel üks kiire uinak.

Kui Sulle meeldivad kassid ja üsnagi humoorikad nõuanded eluks, mis antud kasside silmade kaudu ja nende mõtete abil, siis on see raamat just Sulle. Selles raamatus on palju ilusaid ja mõnusaid fotosid kassidest, palju vahvaid ja humoorikaid mõttekäike, väike, taskusse sobilik formaat, mistõttu võib see raamat ka igati lahe kingitus olla.

Sissejuhatuses kinnitab raamatu autor, et kasse tasub kuulata. Kassid on terve igaviku elanud täiuslikust enesekindlusest, iseseisvusest ja õndsast ükskõiksusest pakatavat elu, samas kui inimesed ajavad end oma ebakindluse ja enesepiitsutamisega endiselt hulluse äärele ning kardavad paaniliselt, et kõik see, mida nad just sõnumiga saatsid, tviitisid või meilisid, viib otseselt töö, suhte ja maine kaotuseni.

Samas pole närvilisel inimeseloomal vaja karta, sest kassid on valmis appi tõttama.

Esimsest korda ajaloos on meie karvased sõbrad kogunud kokku oma tarkuse, filosoofia ja vankumatu usu, et just nende filosoofia viib elumuutva egopaitava õndsuseni.

Selles muhedas raamatukeses on neli peatükki: „Isiklikud suhted“, „Sotsiaalne suhtlus“, „Ametiredelil edasijõudmine“ ja „Sina, sina, SINA!“

Esimene peatükk on „Isiklikud suhted“, millel ka alapealkiri „Kui juhtud aeg-ajalt märkama, et jagad oma elu veel kellegagi.“

Milliseid näpunäiteid meile esimeses peatükis antakse? No näiteks, püsi kaaslasest vähemalt kümne meetri kaugusel, näita hoolimist enda tehtud kinkidega, muuda lakkamatult, millal ja kuidas võiks sind puudutada. Usun, et paljudel kassiomanikel tuleb naeratus suule, sest eelpool mainitud käitumine on paljudele kassidele üsna omane.

Lähme edasi. Iga eluaegse kiindumuse saab kokku võtta kuue sekundiga või lämmata ta kavaluse, mitte armastusega või tema oma on nüüd sinu oma.

Esimeses peatükis on kirjas ka pika ja õnneliku suhte kolm reeglit: ära meenuta oma kaaslasele peaaegu kunagi, et teil on suhe; luba tal elada õndsas teadmatuses, et see, mida tema pidas kiindunud naeratuseks, oli tegelikult rõõm salajase kõhutuule üle; kallista teda hellalt, kui ta magab. Nii ei pane ta seda suure kella külge.

Ja veel mõned mõtted raamatu esimesest peatükist: ära lase end kunagi kellelgi riietada, ära talu rohkem kui kahte hüüdnime, naudi privatiseeritud vaikust.

Raamatukese teine peatükk on „Sotsiaalne suhtlus“, alapealkirjaga „Juhtudeks, kui ärkad ja leiad kodust kamba inimesi.“

Milliseid mõtteid leiame raamatu selles osas? Näiteks seda, et ebameeldivate inimestega ei pea olema viisakas, hoia sõprade arv ühe ja nulli vahel, privaatsust pole olemas või sisene tuppa, nagu see kuuluks tervenisti sulle. Mis selle viimati mainitud soovituse all kirjas on? See on üsnagi naljakas. Ära räägi. Ära vaata kellegi poole. Ära mine otse söögilaua juurde ega pista pead pajaroa sisse, sest nii võivad kõik arvata, et käidki hobi korras makaronidesse sukeldumas. Parem ära näita oma nina enne, kui siililegi on selge: sa hävitad kõik toas viibiva, kui nad kohe mõnd liharooga välja ei kraami.

Huvitavaid mõttekäike ja elulisi soovitusi on teises peatükis veel: eira kõiki võrdselt, püsiv silmside vabastab kuulamisest, hinda inimesi distantsilt, ole nunnu, häbelikkus on okei, püüa alati sobituda.

Kolmas peatükk kannab pealkirja „Ametiredelil edasijõudmine“, alapealkirjaga „Kui soovid kõike, mis kuulub sulle, teistele ja nende lõunasöögikarpi.“

Milliseid häid näpunäiteid kassid meile selles osas annavad? Loo oma võrgustik, tallates teiste kubemetel, ajasta oma graafik teisiti kui kõik teised, hommikut alusta laua koristamisega, püsi arvuti peal nii kaua kui võimalik, rõõmusta meeskonna üle, ära tapa konkurentsi, ainult konkurendid, astu üle inimeste nägude, kõik on saak. KÕIK.

Selles osas on ka kolm ametialase edu saladust välja toodud: nõua endale iga istekoht, nii et keegi teine ei saa nõupidamisel osaleda. Isegi kui see tähendab kaheksakohalises saalis lakkamatut edasi-tagasi kappamist. Enneta uute töötajate ametisse võtmist, meenutades tööandjale alalõpmata, milline põrgu see oleks, kui sinusuguseid oleks mitu. Tõsta tõhusust ja söö asju, mis sisaldavad palju kiudu, näiteks pappi.

Häid soovitusi on selles osas veel mitmeid: ilmu tööle alasti, ära palu, nõua, talu kriitikat, ignoreerides kõigi arvamusi, sulle jääb viimane sõna, paiguta kogu kapital lõnga, õpi alati, kui oled ärkvel.

Viimane, neljas peatükk on „Sina, sina SINA!“, alapealkirjaga „Kui pead endale ja teistele meenutama, kui võrratu sa oled.“ Selle osa jätan ma Sulle endale avastada, sest Sa oled ju võrratu. Kuid üks mõte sellest osast minu loo lõppu ka – parim sõber jõllitab sind peeglist.

Vot sedasi. Igal juhul igati humoorikas ja vahva raamat, milles palju kasse ja palju muhedaid mõtteid eluks.


Raamatu autor:  Francesco Marciuliano (Helios)

 

Kommentaarid puuduvad