Vanasti oli elu parem. Või kas ikka oli? Greg Heffely esitab selle küsimuse, kui kogu linn tõmbab vabatahtlikult juhtmed seinast ja elektroonikaseadmed nurka visatakse. Paraku on nüüdisajal omad mugavused ja Greg pole loodud vanamoodsa maailma jaoks. Kas Greg suudab taluda pinget, mis tõuseb Heffleyde kodus ja väljaspool seda? Või on tagasipöördumine „kiviaega” Gregi-suguse lapse jaoks liiga karm? Greg Heffely ehk üks tõeline äpard on raamatukaante vahel jällegi tagasi. See on eesti keeles juba 10 raamat, mis selle omanäolise kuti juhtumistest pajatab ja need juhtumised on alati väga-väga naljakad. Nii ka seekord. Ühe äpardi juhtumistest rääkivad raamatud on ka seetõttu hiiglama vahvad, et siin on kokku segatud tavaline juturaamat ja koomiks, kuigi päris koomiksiraamatuks seda siiski nimetada ei saa. Raamatu pealkiri viitab sellele, et me läheme selles osas kiviaega tagasi! No nii hull see asi siiski ei ole, kuigi ega palju puudu ei ole ka. Seekordne äpardi päevik algab septembris. Greg jutustab sellest, kuidas täiskasvanud räägivad alati „vanadest headest aegadest“ (olete ju kuulnud isegi) ja sellest, kuidas kõik oli palju parem, kui nemad olid lapsed (kindlasti olete ka sellest kuulnud). Greg on üsna kindel, et vanemad on lihtsalt kadedad, kuna praegusel põlvkonnal on peen tehnoloogia ja igasugu värgid, mida neil kasvades polnud. Lugeja saab teada, et Gregi ema on viimasel ajal käinud linnas ringi petitsiooniga, et inimesed katkestaksid kaheks päevaks telefonide ja elektrooniliste vahendite kasutamise. Seni pole tal õnnestunud piisavalt allkirju koguda. Greg on asjade sellise käiguga igati rahul. Kuid, lugeja saab selles osas teada sedagi, et Gregil on väike nõrkus ka tänapäevase luksuse suhtes, mis muudab inimese elu palju paremaks. Mis luksus see selline on? Selleks luksuseks on beebisalvrätid, ilma milleta Greg ei kujuta ette elu maailmas. Raamatus on igasugu humoorikaid uudiseid veel. Sul on võimalus lugeda sellest, et Heffely’te peres on lemmikloom – siga, kes tunneb ennast üsna mõnusalt. Siga oskab käia kahel jalal ning kannab šortse! Ta on selline lemmikloom, kes lihtsalt tuleb ja läheb, kuidas tahab ja keegi ei tea, kus ta oma aega veedab. Greg on pahane, sest temal on liikumiskeeld, aga seal pole. Nii, seast rääkisin, millest veel. Ah jaa, selgub, et nüüd elab Heffely’te majas ka vanaisa, sest senises elukohas tõsteti üüri ja ta ei saa enam seda elamist endale lubada. Vanaisa valib elamiseks Gregi magamistoa, mistõttu kolib Greg väikevend Manny tuppa. Mannyga ühes toas magamisega on omad probleemid. Ema loeb Mannyle õhtuti unejuttu ja mõnikord on need tõeliselt pikad, sest Mannyle meeldib huvitavaid lugusid lihtsalt kuulata. Greg neid kuulata ei taha, tema tahaks magada, kuid ei saa. Selgub, et on palju asju, millega Greg ise hakkama ei saa ja see ärritab ka poisi isa, mis omakorda tekitab selles osas veel üsna suurt segadust. Gregi vanem vend Rodrick on sunnitud tööle minema. Ta saab töökoha kummalises restoranis, millel nimeks „Vanaaja jäätisebaar“. Rodrickust saab söögikoha maskott – Vanaaja Tobias ja see pole sugugi lihtne töö. Sündmuste virr-varr selles raamatus on vägagi tempokas, mistõttu saame lugeda veel ka vanaisa korraldatud peost Heffely’te majas, mistõttu on Gregi isa sunnitud majja paigaldama valvekaamera, et vanaisal silm peal hoida. No ja ühtlasi hoiab ta silma peal ka Gregil. Samal ajal kogub Gregi ema piisavalt allkirju oma petitsioonile, et viia käbi elektroonikavaba nädalalõpp, mistõttu peavad kõik tulema vabatahtlikult linnaparki koristama ja uskuge mind, see nädalalõpp on Gregil üsna sündmusterohke ja kirju, tegelikult võiks öelda, et halenaljakas. Ta üritab linnast põgeneda, kuid ka see ei õnnestu. Sündmused lähevad veelgi keerulisemaks, kui Greg suudab kodus veeõnnetuse korraldada, mistõttu tuleb tal ehituspoodi sõita. Sõiduks kasutatakse isa autot, kuid rooli läheb vanaisa, kes on siiski nii vana, et tal on lausa juhiluba ära võetud. Loomulikult ei lõpe see sõit hästi ja seetõttu tuleb Gregil minna klassireisile Hardscrabble’i tallu, kuhu Greg esialgu ei tahtnud minna, sest see pidavat olema üks üsnagi hirmus koht. Vanaisa annab lapselapsele kaasa raamatu „Vajalik raamat noortele poistele“, mis reisi sihtkohas üsna oluliseks abimeheks osutub. Ma ei saa sulle ka kõiki sündmusi ära rääkida, sest sel juhul on lugemine ju igav, kuid too Hardscrabble’i talu on tõepoolest üks üsna hirmus paik, kus aeg veidi seisma jäänud, mitte küll kiviajas, kuid siiski. Lisaks luusivat seal ringi keegi Silas Scratch, keda näivat kartvat kõik, kes selles talus on olnud või on. Kes see Silas Scratch on, mis roll selles on Gregi isal? Selle pead juba ise välja selgitama. Igal juhul on selge, et Greg Heffely seiklused on jätkuvalt väga-väga naljakad ja kaasahaaravad, mistõttu on selle raamatu lugemine üks väga mõnus tegevus. Raamatu autor: Jeff Kinney (Hea Lugu)
