Homme
18. aug
22...27
11...20
Ülehomme
19. aug
17...22
14...19

Raamat

Saage tuttavaks imearmsa ja hariva lasteraamatuga „Mina olen pingviin“

10:00 23. jaanuar 2018
Autor: Marko Tiidelepp

Pingviine on erinevaid: suuri ja väikesi, lärmakaid ja rahumeelseid, värvikaid ja tagasihoidlikke. Ja mis sellest, et nad lennata ei oska! See-eest mõistavad nad ujuda peaaegu paremini kui kõik ülejäänud linnud kokku! Veel oskavad nad inimese moodi püsti kõndida. Nad korraldavad oma poegadele lasteaedu ega karda sugugi arktilist külma.
Tahad teada, mida teha, et saada tõeliseks pingviiniks? Pingviinid on valmis avaldama oma saladusi ...

Fakte pingviinidest:

1. Kui kuus väikest pingviini üksteise pähe roniks, oleksid nad kokku sama pikad kui üks inimene.
2. Pingviinide tiivad ei paindu.
3. Pingviinid eristavad sinist värvi paremini kui punast.
4. Pingviinid suudavad ujuda 27 kilomeetrit päevas.
5. Kuningpingviinide pojad on üheaastaselt raskemad kui nende vanemad.
6. Pingviinid sulgivad korra aastas.
7. Enamik ujuda oskavaid linde kasutab selleks jalgu, aga pingviinid tarvitavad tiibu!

Kirjastuse Pegasus vahvas loomaraamatute sarjas on ilmunud kolmas raamat. Raamatusari on suunatud lastele vanuses üle 6. eluaasta ja seni on saanud lapsed tuttavaks rebase ja siiliga. Nüüd on võimalik tuttavaks saada pingviiniga, kelle kohta öeldakse raamatu esikaanel, et ta ujub nagu kala, sukeldub nagu delfiin ja kõnnib nagu inimene. Viimastel aastatel on tehtud ka mitmeid põnevaid ja võimsaid filme pingviinide elust, mistõttu on kindlasti väga huvitav selle vahva linnu kohta tedamisi juurde ammutada.

Raamatu alguses kinnitab pingviin, et just tema on emakese looduse kroon. Kedagi täiuslikumat, nooblimat ja peenemat pole emake loodus loonud. Pingviin kinnitab, et nad elavad Antarktises, kuhu mõnikord tulevad ka inimesed neid vaatama.

Juba esimese peatüki juures on palju põnevaid fakte – selgub, et Euroopas kuuldi pingviinidest kõigest umbes 500 aastat tagasi. Meie planeedil elab üle 300 000 keiserpingviini, 3400 erakpingviini ja enam kui 20 000 000 tuttpingviini.

Teises peatükis jutustab pingviin sellest, millised pingviinid on. Nad on ainsad linnud, kes oskavad ujuda, aga ei lenda. Ja milleks pingviinidele lendamine, ega nad mingid aplad kajakad ole. Pingviine on 17-20 liiki – kaljupingviinid, kääbuspingviinid, erakpingviinid, valjaspingviinid, aafrika pingviinid ja kõige suursugusemad – keiserpingviinid. Keiserpingviinid on 120 cm pikad, nagu 7-8-aastased poisid.

Kolmanda peatükis on juttu sellest, kus pingviinid elavad. Pingviinid elavad ainult lõunapoolkeral ja ainult seal, kus vabalt merele pääseb. Pingviinid on suured rännumehed, sellepärast on nad kolinud Antarktisest Lõuna-Aafrika ja Uus-Meremaa rannikule ning isegi Lõuna-Ameerikasse. Keiserpingviinid elavad ainult Antarktises, kus on miinus 50 kraadi, mis on pingviinide eluks kõige soodsam temperatuur. Pingviinid ei karda isegi enam kui 200 kilomeetrit tunnis puhuvaid tuuli. Selgub, et suured pingviinid elavad kuni 25, väiksed kuni 12 aastat vanaks.

Edasi on juttu sellest, miks pingviinidel külm ei hakka. Üks põhjus on selline, et pingviinid kogunevad parvedesse, kuna koos on soojem. Pingviiniparve keskel võib temperatuur olla 50 kraadi kõrgem kui sellest väljaspool. Olulised näitajad on ka paks rasvakiht (no nii umbes kolmesentimeetrine) ja keha kattev sulestik, kusjuures suled peavad olema väikesed, sildeda ja lühikesed, kasvama kolmes kihis ja liibuma tihedalt üksteise külge.

Ja edasi. Et olla pingviin, peaks sul tingimata olema must selg ja valge kõht. Siis ei näe sind vee all elavad vaenlased: hele kõht sulab nende silmis kokku ülevalt tuleva valgusega. Aga nende silmis, kes vees sinu kohal on, sulab tume selg ühte sügava vee värviga.

Väike lugeja saab teada, et pingviinid on tublid ujujad, mistõttu on neil ka voolujooneline keha ja uimelaadsed tiivad, mis sobivad ujumiseks ideaalselt. Pingviinidel on ka ujulestad ja suurte küünistega jalad. Nokk on suur ja sama pikk kui pea. Noka sees peavad olema kõvad sarvestunud naastud, sest ka pingviinid on ju kiskjad. Naaste läheb vaja, et saaki haarata ja kinni hoida. Huvitav fakt on seegi, et pingviinide kõrvaavasid katavad erilised suled, et sukeldudes vesi kõrva ei satuks.

Loomulikult ei saa ma sulle kõike selle raamatu kohta ju ära rääkida. Igal juhul on raamatus juttu veel pingviinide nägemisvõimest ja „rääkimisest“, kõndimisest ja sukeldumisest, sest pingviinid veedavad 80 minutit päevas enam kui 3 meetri sügavusel ja nad võivad ujuda 27 kilomeetrit päevas. Juttu on söögist, kodust, pingiviinipoegade kasvatamisest, sellest, keda pingviinid kardavad.

Raamatu lõpus on kuuel leheküljel igasugu põnevaid fakte pingviinide kohta – pingviinid ilmusid Maale enam kui 60 miljoni aasta eest, pingviinide kõige lähedamad sugulased on tormilinnud, enamik veelinde kasutab ujudes jalgu, kuid pingviinid ujuvad tiibade abil, jalad aitavad neil vee all tüürida. Vaatamata sellele, et pingviinid on üksteise moodi, on igal liigil oma eripära, poegade kasvuajal püüab kuningpingviin kinni ja sööb ära ligi 7 tonni kala!

Viimasel leheküljel on kirjas raamatud, mida lugeda ja filmid, mida vaadata, kui soovid pingviinidest veel rohkem teada saada.

Selline väga vahva ja mõnus raamat pingviinidest, mis sobib lugemiseks suurepäraselt lastele, kuid ma usun, et ka täiskasvanud võivad lugeda ja meenutada, mida nad pingviinidest teadsid, mida mitte. Raamat on kirjutatud mõnusas, lahedas ja lastesõbralikus keeles, on lihtsasti arusaadav, palju on igasugu põnevaid ja olulisi fakte.

Väga lahedad ja humoorikad pildid on joonistanud Artur Dzanikjan.

Põnev oleks teada, mis on selle mõnusa loomaraamatute sarja järgmine raamat...


Raamatu autor: Dmitri Krõlov (Pegasus)

 


Kommentaarid

Kommentaare 0
Sinu nimi:*
Telefon:
Kommentaar:*
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!

Nõid Anete taroskoop augustikuuks