„Hõbemadu. PAX: 8. raamat“: jätkuvad ülipõnevad sündmused Mariefredis

Marko Tiidelepp

VALGUSE KÄES HÄBI SUREB
Himlabackenil kaob ootamatult väike laps, justkui oleks maa ta neelanud.
Samal ajal on ka Iris jäljetult kadunud. Kas need kaks sündmust võivad omavahel kuidagi seotud olla? Abi saabub Alrikule ja Viggole ootamatust kandist, aga kuidas suudavad nad päästa kedagi, kes on musta nõia küüsi langenud? Mariefredi all sügaval maapõues ärkab aegamisi ellu iidne uinunud koletis.

„Hõbemadu” on PAX-i sarja 8. raamat.

Ma ei tea, mida rootslased söövad, kuid nad kirjutavad väga ägedaid laste- ja noorteraamatuid, ülipõnevaid krimkasid ja teevad väga head popmuusikat. Üks ägedamaid laste- ja noorteraamatute sarju „PAX“ on jõudnud juba 8. raamatuni ja põnevad sündmused väikeses Mariefredis jätkuvad.

Peategelasteks juba varasemast tuttavad vennad Viggo ja Alrik, kes pole seni suutnud kindlaks teha, kes on linnakeses pahandusi ja hirmu külvav must nõid, kuigi etteruttavalt võin öelda, et selles osas saavad juba pikka aega õhus olnud kahtlused kinnituse, kes tegelikult must nõid on, kuid see ei tähenda veel seda, et raamatusari otsa saab, sugugi mitte, kaks raamatut ilmub veel. 

Selleski osas toimetavad Mariefredis lisaks vendadele Estrid ja Magnar, vanemas eas olevad õde ja vend, kes on salajase raamatukogu (selles raamatukogus olevatest raamatutest on abi saadud ka varasemates osades, nii ka selles osas, sest selles raamatukogus on varjul igasugu nõiduslikke ja nutikaid raamatuid) hoidjad, poiste leitud koer Freja, üsna hiljuti linnakesse tulnud noor neiu, nõiakunsti õppinud Iris. Just Irisest saab selle osa üks olulisemaid tegelasi, kes on vastamisi musta nõiaga, kes ta eelmise osa lõpus kinni püüdis. Ka Irise jaoks on eelpool mainitud raamatukogu selles osas väga olulise tähendusega, sest must nõid soovib teada seda, mida on raamatukogu lakke kirjutada, sest see tähejoru on kood, mille abil saaks äratada raamatukogu all uinunud koletise.

Ma püüan selle osa olulisemad sündmused kokku võtta, kuid ei tahaks oma tutvustuses reeta, kes too must nõid on, las see jääda lugeja enda selgitada.

Seekordne osa algab sellega, et Iris avab silmad ja püüab aru saada, kus ta on. Kas ta on haglas? Kas temaga on juhtunud õnnetus? Miks ta siis on ratastoolis, ja kinni seotud? Miks ta on kinni seotud? Talle meenub, et mingid maskides segased piirasid ta sisse, aga ta pääses nende käest minema. Keegi meelitas ta majade vahele kitsasse käiku. Ja siis... ta tõmmati autosse.

Samal hetkel kuuleb Iris kontsaklõbinat, mis tuleb lähemale. Ratastool pööratakse ümber. Tema ees seisab keegi punase kleidi ja valge meditsiiniõekitliga naine. See on sama tädike, kes ta autosse sundis istuma. Rohkem Iris ei mäleta.

Naine kummardub Irise kohale. Sel hetkel mõistab Iris, et see ongi must nõid. Iris paiskab musta nõia poole portsu needusi ja nõiasõnu, ta paneb sõnadesse kogu oma jõu, kuid midagi ei juhtu. Naine ütleb, et tal on kaitseloits, mistõttu ükski Irise temp ei toimi. Nüüd hoomab Iris naise valgel kitli rinnaraskul nimesilti, millel on kirjas... siinkohal jätan ma selle nime enda teada, kuid lugejat vaevanud kahtlused on saanud kinnituse, kes must nõid olla võiks. Nüüd algabki selle osa suur võitlus, milles vastamisi must nõid ja Iris. Must nõid soovib teada saada raamatukogu laes olevat tähejoru, mis on eelpool mainitud kood, kuid Iris ei mäleta seda või ei taha mäletada. Must nõid võtab kasutusele tõeseerumi, toob mängu isegui Irise pisikese õe, keda Iris pole ammu näinud, hirmutab ühtepidi ja teistpidi, kuni lõpuks toob must nõid mängu ühe pisikese, aga väga õela ussi-putuka, mida kutsutakse selles raamatus spirituseks. Spiritus on selline „tegelane“, kes võib ronida inimese ajusse ja sealt kõik päevavalgele tuua ja see tüütu „tegelane“ kuuletub hetkel vaid mustale nõiale.

Samal ajal liigume teiste tegelastega Taevamäele, sest on ju Mariefredis jõulud ning lapsed ja täiskasvanud on õues, pidutsevad ja kelgutavad. Saame tuttavaks veel paari tegelasega, kellega varem meil kokkupuudet pole olnud. Üks on Alriku klassiõde Sara, teine on Sara täditütar Rutt, lisaks veel Alriku ja tüdrukutega sama vana Õnne-Marie, kellega on kaasas väiksem tüdruk, 5-aastane Mini. Õnne-Marie ja Mini on naabrid ning suurem türduk on väiksemale lapsehoidjaks. Kelgumägi hakkab rahvast tühjaks minema, sest on ju jõululaupäev ning kõik tahavad olla kodus koos oma peredega. Õnne-Marie seda ei soovi, ta ei tahaks üldse koju minna. Veidi hiljem saame selle põhjuse ka teada, ja see on seotud Õnne-Marie emaga ja probleemiga, mida Õnne-Marie häbeneb.

Õnne-Marie ja Mini hakkavad samuti kodu poole minema, kuid ühe vana tamme juures juhtub midagi hirmsat. Maa hakkab lainetama ja Mini kerkib õhku nagu laineharjal. Seejärel avaneb maas auk. Mini kukub auku. Nüüd paistab temast veel vaid ülakeha ja pea. Õnne-Marie läheb appi, kuid tema ees kasvab lumest välja peenike mullane puujuur, mis mässib end tüdruku randmete ümber ja hoiab teda kinni. Ühel hetkel kaob Mini lupsuga maasse. Õnne-Marie vabaneb puujuurtest, kuid nüüd ei jää tal muud üle, kui karjuda, karjuda, karjuda.

Loomulikult tõttavad appi kõik lähedal olevad täiskasvanud, Viggo ja Alrik, kuid näib, et midagi pole enam teha. Mini on kadunud. Kas see oli varing? Äkki tunnevad vennad, kuidas maa nende jalge all kerkib ja seejärel jälle vajub. Miski liigub maa all. Nagu laine, mis ringidena läheb. Nagu... maa-alune madu. Hiigelmadu. Sellest on vaja kähku rääkida Estridile ja Magnarile.

Vennad lähevadki Estridi ja Magnari juurde raamatukokku, kus üheskoos selgitatakse välja, et maa all elab hõbemadu. Hõbemadu on madude kuningas. Talviti pesitseb ta vanade puude all, mille lehed on sel juhul rohelised. Madu on kur ja ohtlik. Ta liigub maa all ja püüab oma saaki. Mõnikord tuleb ta maapinnale, ta on lohede sugulane, ja see, kes sööb hõbemao liha, omandab võlujõu ja võime näha nähtamatut. Eriti tugev võlujõud on hõbemao pisaratel. Hõbemao tapmiseks tuleb ta meelitada roomama läbi kolme tule.

Kuid siinkohal teen ma oma loos pausi, sest ma ei saa ju kõiki sündmusi Sulle ära rääkida. Igal juhul on ka PAX-i 8 raamat igati põnev ja kaasahaarav lugemine. Selles osas saad teada, mis juhtub Irise ja musta nõia vastasseisus, kas must nõid saab teada, milline on see kood, millega äratada raamatukogu all uninunud koletis? Mis saab hõbemaost, mis on juhtunud väikese Miniga? Kas on väikest tüdrukut võimalik päästa? Kas hõbemadu ongi üldse halb? Sündmusi on selles osas palju, on ka ootamatuid sündmusi, ja ka selliseid positiivsemaid sündmusi on. Saad teada sedagi, mis on see, mida Õnne-Marie oma kodus varjab ja kardab teistele näidata ja tunnistada.

Raamatu lõpus on tõeline võitlusstseen, kuid ka see lõpeb vägagi põnevalt, sest nüüd on mängu tulnud hiiglaslik ämblik!

Väga ägedad, koomiksilaadsed ja filmilikud pildid on raamatusse joonistanud Henrik Jonsson.


Raamatu autorid: Asa Larsson, Ingela Korsell (Varrak)

 

Kommentaarid puuduvad