Nutika soolestiku dieet ei ole seotud kalorite ega piirangutega, vaid puudutab toitumise ja eluviisi muutmist, sest paljusid kõhuhädasid õnnestub paremini ravida just nii. Raamat annab ülevaate, mida soolestik teeb ja mis juhtub siis, kui asi viltu läheb. Lisaks sellele, et soolestik muudab toidu energiaks, kannab see hoolt immuunsüsteemi eest ja toodab rohkem kui paari tosinat erinevat hormooni, mis mõjutavad kõike alates isust kuni tujuni. Samuti vaadeldakse mitmete soolestiku hädade uuemaid ravivõtteid, alates gluteenitalumatusest kuni ärritatud soole sündroomini. See väga huvitav ja vajalik raamat algab kaasaegse meditsiini rajaja Hippokratese mõttega: „Kõik haigused saavad alguse soolestikus.“ Üsna väljakutsuv algus, kas pole. Seejärel läheme juba raamatu sissejuhatuse juurde, milles autor kinnitab, et kuigi käesoleva raamatu pealkirjas on sõna dieet, pole selles juttu kaalulangetamisest. Michael Mosley kinnitab, et nutika soolestiku dieet on samavõrra dieet, nagu on taimetoitlus või Vahemere stiilis toitumine. See ei ole seotud kalorite ega piirangutega, vaid puudutab toitumise ja eluviisi muutmist – mida teha, kui teil on kõhuhädasid või tahate lihtsalt, et kõht oleks korras. Raamatu autor kinnitab, et soolestik pole midagi glamuurset. Teda on just viimasel ajal paelunud see erakordselt oluline osa meie organismist, mis on tänini suhteliselt uurimata ja alahinnatud. Tänu paljudele uutele soolestiku uuringutele on muutumas arusaamine sellest, kuidas meie keha toimib. Lisaks sellele, et soolestik muudab toidu energiaks, kannab see hoolt inimese immuunsüsteemi eest ja toodab rohkem kui paar tosinat hormooni, mis mõjutavad kõike, alates isust kuni tujuni. Sügaval meie soolestiku kudedes on õhuke ajukiht, mida nimetatakse enteraalseks süsteemiks (ehk soolestiku närvisüsteemiks) ja see koosneb samadest rakkudest – neuronitest -, mida leidub ajus. Inimese soolestik on keeruline, põnev ja targalt toimiv süsteem. Autot tõdeb sedagi, et tegelikult pole seedimisetenduse täheks üldse mingi organ, vaid selleks on paar kilo mikroobe, kes elutsevad meie soolestikus ja moodustavad mikrobioomi – soolestikus elavate mikroorganismide ökosüsteemi. Mikrobioom aitab reguleerida kehakaalu, see mitte üksne ei kaitse inimese soolestikku sissetungijate eest, see õpetab ja reguleerib kogu immunsüsteemi. Mikrobioom võtab toidutükikesed, mida meie organism ei suuda seedida ja moondab need erinevateks ühenditeks ja hormoonideks. Paistab, et see võib kontrollida nii meie meeleolu kui ka söögiisu ja üldist tervist. Mikrobioomi muutes saame kahandada ärevust ja vähendada depressiooni. Mikrobioomist on selles raamatus loomulikult pikemalt juttu, kuid raamatus vaadeltakse soolestiku mitmete hädade uuemaid ravivõtteid, alates gluteenitalumatusest kuni ärritunud soole sündroomini. Autor tõdeb sissejuhatuse lõpus, et raamatu esimesed peatükid annavad ülevaate soolestikust, mis ta on kirjutanud reisi vormis läbi omaaenese soolestiku. Neis peatükkides pole juttu üksnes sellest, mida soolestik teeb, vaid mis juhtub siis, kui asi viltu läheb. Kolmandas peatükis tutvustab autor lugejale imelist mikrobioomi maailma ja mõningaid mõjuvõimsaid sugukondi, keda seal leidub. Järgnevad peatükid käsitlevad etteaimamatumaid viise, kuidas mikrobioom meid mõjutab, et seejärel liikuda teaduslikult tõendatud meetodite juurde, kuidas seda heas vormis hoida. Ja viimaseks on retseptid, mille on koostanud toitumisterapeut Tanya Borowski ja üldarst Clare Bailey. Raamatu esimene osa algab peatükiga „Põhjani!“, milles Michael Mosley neelab alla mikrokaamera, et heita pilt soolestikule. Ja see pole sugugi mitte lihtne ettevõtmine. Edasi on juttu sellest, mis juhtub siis, kui me sööme ja joome, siin antakse edasi õks väga põnev sõnum – õuna söömine aitab teil kõhtu täita, aga õunamahla joomine teeb teid näljasemaks ja paksemaks. Mis juhtub siis, kui rüübata klaasike veini või õlut, kuidas mõjub alkohol? Seejärel peatub autor seedimisel, isuhormoonidel, isegi maolõikusel. Peatüki lõpus on ka kokkuvõte olulisimast – seedimine on keeruline protsess, mida korraldab ja koordineerib inimese nn teine aju, mis ulatub üle kogu soolestiku. Teine peatükk on „Peensoolde ja sealt edasi...“. Siin on juttu tavalistest peensoolehaigustest (tsöliaakia, gluteenitalumatus, laktoositalumatus, ärritunud soole sündroom), juttu on ka pimesoolest. Kokkuvõttes on kirjas, et peensoolehaigused on levinud, aga sageli on neid raske diagnoosida. Kolmas peatükk on „Mikrobioomi kuningriik“. Legendaarse mikrobioomi kodupaik asub jämesoole ühes osas ehk käärsoole avarustes. Autori sõnul on mikroobid meie „vanad sõbrad“ ja „geniaalsed keemikud“. Saate lugeda, mis on firmikuudid, bakteroidid, butüraat, piimhappebakter jpm. Juttu on ka „pahadest poistest“ – camylobacter, E.coli, Salmonella jt. Neljas peatükk on „Kuidas mikrobioom inimest müjutab ja kuidas seda omakorda ise mõjutada saab“. Kust meie miktrobioom tuleb, kuidas meie mikrobioom meid paksuks teeb, juttu on ka personaalsest toitumiskavast, mikrobioomist ja ajust, allergiatest ja soolebakteritest, kohutavast kidaussist, Esimese osa viies peatükk on „Nutika soolestiku dieet“, milles autor tõdeb, et oleme see, mida oma mikrobioomile söödame. Saate teada, millised on söögid, mis toidavad soolestikku – oliiviõli, rasvane kala, liha, kakao, munad, vein, puu- ja köögiviljad. Selles peatükis on pikemalt juttu värvilistest köögiviljadest, ürtidest ja vürtsidest, kuid ka kiudainetest, probiootikumidest, inuliinist, resistentsest tärklisest, kas teate, millised on suurepärased kiudaineallikad? Seejärel räägib autor probiootikumidest – kuidas rakendada rohkem vanu sõpru. Märgusõnadeks on jogurt, juust, õunasiidriäädikas. Juttu tehakse ka toitudest, mida vältida – suhkur, kunstlikud magustajad, töödeldud toidud, ka antibiootikumidel peatutakse. Kuues peatükk on „Muid viise, kuidas oma mikrobioomi parandada“ – vahelduv paastumine, liikumine, selles osas on juttu stressist, unest ja mikrobioomist. Raamatu teine osa on „Kuidas oma mikrobioomi taaskäivitada. 2-etapiline raviprogramm“, milles autor annab mitmel leheküljel väga olulisi ja vajalikke näpunäiteid. Edasi juba retseptid: päeva alustamiseks (kõrvitsapuder, chia-pada, soolesõbralik roheline smuuti, pähklipiim, kurkumi late, omatehtud jogurt, piimakeefir, hommikuleib jpm), lõuna (tatrapannkoogi, india pähkli juust, tervislik kanasupp, porgandi ja kurkumi supp, aedhernesupp, porgandi- ja punpeedisalat, taimetoidueine, roheline vinegrett jpm). Siin on ka palju põnevaid põhiroogade retsepte – köögiviljakotletid, lõhe- ja tomatikotletid, loomalihaguljašš, lamba- ja bataadiraguu, kooresed seened, lillkapsariis, punane hapukapsas) ning ka mõned maiustuste retseptid – baklažaani-šokolaadi brownie’d, kiirelt küpsevad õunaviilud. Raamatu lõpus on esimese etapi – eemalda ja paranda – toidukava, teise etapi – tagasilükkamise – toidukava, siin on ka nutika soolestiku igapäevase toidu ja sümptomite päevik, väike ülevaade toitudest, mis sisaldavad rohkelt resistentset tärklist, lisaks ülevaade, millistest probiootikumidest on kasu ja milleks. Selline väga huvitav ja väga vajalik raamat nendele, kes tahavad oma soolestikuga paremini tuttavaks saada ja äkki ka veidi abi saada, kui soolestikuhädad vaevavad. Raamatu autor: Michael Mosley (Tänapäev)
