„Peatage Ivy Pocket“ ehk tüdruk, kellest räägivad kõik

Marko Tiidelepp

Ta on tüdruk, kellest räägivad kõik. Ivy Pocket adopteeritakse – adopteeritakse! – ja ta on oma saatusega äärmiselt rahul. Tema võluvad uued vanemad on Londonis kirstumeistrid ja Ivy on täiesti kindel, et ta on täiusliku tütre võrdkuju, isegi kui ema Snagsby püüab panna teda matusebürood koristama – justkui oleks ta mingisugune teenijatüdruk!
Lisaks sellele peab Ivy paljastama saladusi, tooma päevavalgele tumedaid tõdesid, päästma sõpru, matma surnukehi, vastama kummalistele küsimustele. Sa saad ju ikka aru, mida see kõik tähendab, eks? Sa ju mõistad, et KEEGI peab peatama selle pahategijast tüdruku, selle lausa kehastunud katastroofi, enne kui on hilja?
Oh häda, vaat seda siin raamatus lihtsalt ei juhtu.  

„Peatage Ivy Pocket“ on Ivy Pocketi sarja teine raamat. Samas sarjas on varem ilmunud „Ainult mitte Ivy Pocket“ (Varrak 2017, tlk Tiina Viil).

Ivy Pocketi seiklused on jõudnu teise raamatuni ja kinnitan, et need on täpselt sama põnevad ja humoorikad nagu esimeses raamatuski.

Tõepoolest, Ivy Pocket on saanud uued kasuvanemad, kes on kirstumeistrid ja üsna ebameeldivad. Eriti võõrasema, keda Ivy kustub ema Snagby, sest ta käsutab Ivyt ja tal on ka salapärane retseptiraamat, mida ta kiivalt varjab. Sarja esimese osa lõpus saatis preili Frost Ivy Londonisse just Snagbyde juurde, lootuses, et Ivy saab endale head vanemad, kuid kas see läheb ikka nii?

Seekordses osas on taaskord mitmeid põnevaid ja olulisi sündmusi. 

Loo arenedes selgub, et kirstumeistrite majas on kaduma läinud üks poiss, Sebastian, keda otsib tema õde, Estelle. Kas Ivy Pocket suudab selle poisi leida ja õde aidata?

Uue tegelasena tuleb mängu ka salapärane raamatukoguhoidja, preile Carnage, kes kinnitab, et tema raamatukogus on üks vägagi huvitav ja tähtis raamat teistest maailmadest. Õigupolest on see käsikirjaline raamat „Loori kergitamine“, mille autoriks on keegi õpetlane, kel nimeks Ambrose Crabtree, ja see käsikiri on pühendus müstikale ja kaugete paikade uurimisele.

Ivy Pocketi kaelas olev kivike ehk Kellateemant näitab, et sarja esimeses osas hukkunud Rebecca peaks olema hoopis elus. Kellateemandis avanev pilt annab teada, et Rebecca on hädas, sest keegi ajab teda taga. Kui Rebecca ilmutab end Kellateemandis teist korda, siis ta ütleb, et Ivy ei tohi talle appi minna, sest seda just oodatakse. Kes ootavad?

Ka selles osas annavad märku endast ka pahatahtlik preili Always ja tema tik-takistid, mistõttu mitmel korral on Ivy Pocket sunnitud preilit jälitama, kuid alati suudab too ära kaduda.

Kuid lähme selle raamatu alguse juurde tagasi.

Ivy käib kasuvanematega kaasas ja loeb lahkunutele luuletusi, mis pole küll teab mis õnnestunud valik, sest Ivy Pocket on ju ka üsna ulakas 12-aastane tüdruk, krutskeid täis ja pole ka teps mitte suu peale kukkunud.

Ühel päeval kraamib Ivy oma uues kodus ärasaatmisruumi, kus peaks olema härra Talboti surnukeha, kuid seal on hoopis Trinity hertsoginna vaim (temaga sai lugeja tuttavaks sarja esimeses raamatus), kes on jäänud kinni kahe maailma vahele. Hertsoginna tahaks, et Ivy aitaks tema nõbu, ja tema uuriks välja, kus on Rebecca.

Samas tahaks Ivy kangesti näha ka salapärast käsikirja, mis peaks raamatukogu keldris peidus olema. Ivy lähebki raamatukokku, kus õnnestub raamatukoguhoidjat eksitada – kuid kes on see väike kuju, kes näib preili Carnage juurest minema jooksvat? Väikesed kujud olid ju tik-takistid, kes töötasid preile Alwaysi heaks!

Ivy leiabki raamatukogu keldrist pruuni ümbriku, mis on täis pärgamendilehti, millele on kirjutatud: „Loori kergitamine. Tõde varjatud maailmade kohta ja kuidas sinna pääseb. Ambrose Crabtree“

Ivy võtab käsikirja kaasa ja uurib seda juba samal õhtul lähemalt. See tundub olevat üsna uus, kuigi kirjas on aastaarv 1834.

Käsikirjast selgub, et inimolend, kes tahab leida varjatud maailma peab nägema vaime, ta peab teadma, millist maailma täpselt otsib, otsijal peab olema seos varjatud maailmaga, mida otsib. Kuid, Ivy näeb vaime, ta teab, millist maailma otsib ja tal on seos Prospaga, sest Rebeccat hoitakse seal vangis. Käsikirjas on ka õpetus, kuidas soovitud maailma saada. Ivy proovib seda teha, kuid kahjuks tuleb ema Snagby teda segama.

Ühel heal päeval tulevad Snagbydele ja Ivyle külalised. Jällegi üsna ebameeldivad ja üsna tüütud tegelased, kuid Ivy sooviks pakkuda neile midagi head. Ta teeb mandlikooki, kuid enne seda varastab ka ema Snagby salapärase retseptivihiku. Koogitegu näib minevat hästi, kuni selgub, et köögis pole jahu. Ivyle meenub, et kasuisa Ezra töökuuris on näinud ta pruuni pakki, millel kirjas, et tegemist on jahuga. Seda Ivy kasutabki, kuid hiljem selgub, et see polnud juts kõige õigem valik. See polnudki mitte jahu, see oli püssirohi, mistõttu mandlikook plahvatab ja tekitab kodus üsna suure segaduse.

Veel sama päeva õhtul ilmutab ennast taaskord vaim-hertsoginna, kes annab teada, et Rebecca asub Prospa House’is. Kus see võiks olla?

Ivy läheb jalutama öisesse Londonisse, kui Kellateemant annab märku, et ta on jõdunud Prospa House’ini. Kuidas sinna pääseda, sest see asub ju varjatud maailmas. Ivy talitab taaskord nii nagu käsikirjas õpetati, kuid nüüd segab tema sisenemist üks politseinik, kes linnas öösiti valvet peab. Talle ei meeldi, et väiksed tüdrukud öises Londonis üksi ringi liiguvad.

Järgmisel katsel Ivy pääseb Prospa House’i, kus ta kohtub ka Rebeccaga, keda hoitaksegi seal kinni. Ka Ivy jääb hätta, kuid suudab meie maailma siiski tagasi tulla.

Ivy hakkab uurima, kuhu on kadunud Sebastian. Kellesse oli noormees armunud? Oma põetajasse? Kas põetaja ja Snagbyde tütar oli üks ja sama neiu? Ema Snagby kinnitab, et see polnud nii. Kas see on ka tõsi?

Ivy käib ära ka kummitusliku hertsoginna nõu juures. Ta üritab mehele säästumatuseid müüa, kuigi mees tunneb ennast veel üsna reipalt ja ei kavatse surema hakata.

Veidi hiljem jälitab Ivy oma kasuvanemaid ühele surnuaiale, kust ta leiab Snagbyde tütre haua. Tüdruk on surnud juba 6-aastaselt. See annab vastuse ka sellele, et tütar ei saanud olla Sebastiani sõbratar.

Mõned päevad hiljem hakkab selguma Snagbyde tõeline pale. Ka neile on Kellateemant tuttav, isegi väga tuttav. Nad on Kellateemandiga abiga inimesi tüssanud ja saatnud inimesi Prospasse kannatama, lootuses saada tagasi oma varalahkunud tütar. Ka ema Snagby retseptivihik osutub hoopis millekski muuks. Milleks, selle pead ise välja uurima. Igal juhul selgub sellest vihikust ka Sebastiani saatus.

Snagbyd tahavad Ivyt kinni hoida, kuid tüdrukul õnnestub põgeneda, kuid ta võetakse kinni koos Rebecca nõbu Matilda Butterfieldiga ning tüdrukud viiakse hullumajja!? Veidi hiljem selgub, et see oli Butterfieldide salakaval plaan Ivy kinni püüda ja hullumajas vangistuses hoida.

Ivy saab hullumajas tuttavaks 9-10-aastases poisikesega, kel nimeks Oliver Jago. Poisike toob hullumajas kinnipeetavatele süüa. Ivy kuuleb hullumajas ka ühte noort naist laulmas, õigupoolest ümisemas. Jago kinnitab, et naine ümiseb hällilaulu. Kes võiks see noor naine olla, keda hullumajas kinni hoitakse?

Jago aitab Ivyl hullumajast põgeneda ja tüdruk läheb Estelle’i juurde, keda ta kõige rohkem usaldab, kuid seal selguvad hoopis hullud asjad.

Ivyl tuleb ka Estelle’i juurest põgeneda, kuni ta põrkab kokku Kellaemanda ehk preili Frostiga, kes on ju Ivyle pidevalt abiks olnud või kas ikka on olnud? Või on ka temal Ivyga hoopis salakavalad plaanid? See ongi selle raamatusarja puhul põnev, et ei saa olla kindel, kas tegelane on aus või ei ole, kas tegelane on hea või ei ole. Samasugused kahtlused on ka Ivyl.

Preili Frost annab Ivyle Kellateemanti tagasi ja räägib selle kohta põnevaid fakte.

Raamatu lõpus juhtub veel vägagi palju – selgub, et preili Carnage ei ole sugugi mitte preili Carnage, vaid hoopis … (ma ei saa seda ju välja ütelda). Lugeja saab teada sedagi, kes on Ambrose Crabtree, õigupoolest, kes on selle väljamõeldud teadlase taga. Saame teada, miks Ivyt tahetakse Prospasse saata, kes või mis on Kahetine, kes saab liikuda nii meie maailmas kui ka Prospas. Selgub, et Prospa ei ole kusagil kaugel universumis vaid meie maailma kõrval.

Hädaohtu satub preili Frost, sest mängus on ju ka kurjade kavatsustega preili Always.

Ivy kohtub siiski veel preili Frostiga, kes ei soovita tüdrukul Prospaga ühenduses olla, sest see võib lõppeda tüdrukule traagiliselt, kuid Ivy ei kuula teda ja põgeneb Londonisse tagasi. 

Ivy tahab päästa Rebecca, vabastada hullumajas oleva noore naise, kes peaks olema Anastasia ehk Sebastiani kunagine sõbratar ja laose ema ning alistada preili Always.

Kõik need sündmused peaksid aset leidma raamatusarja kolmandas osas.


Raamatu autor: Caleb Krisp (Varrak)

 

 

 

Kommentaarid puuduvad