Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru võitis tsentristlik liberaal Emmanuel Macron, kuna tema peamised konkurendid olid suhteliselt äärmuslike vaadetega ning poliitilise spektri keskpaik jäi tühjaks, leiab Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor Marek Tamm. "Populaarsemad kandidaadid venitasid poliitilise spektri äärtele välja: vasakul servas tegutses edukalt Jean-Luc Mélenchon, paremal servas Marine Le Pen, lisaks olid sotsialistide kandidaat Benoît Hamon pigem vasakserva poole kaldu, nagu ka konservatiivide kandidaat François Fillon paremserva poole," selgitas Tamm. "Selle tulemusena jäi poliitilise maastiku keskväljak täiesti tühjaks ja Macronil õnnestus seal üksinda soleerida. Olukorrale tuli kasuks seegi, et senine kõige mõjukam tsentrist Francois Bayrou asus Macroni selja taha, nagu seegi, et uuringute põhjal pole prantslased veel kunagi olnud nii tsentristlikult meelestatud, kui seekordsete valimiste ajal. Ehk lühidalt, Macron oli lihtsalt õigel ajal õiges kohas," märkis professor. Eeldades, et Macron võidab teises voorus Le Peni, siis peaks tulemus olema Eestile soodne, leidis Tamm. "Euroopa Liidule oli Macroni võit - kui sündmustest veidi ette rutata - väga hea uudis, sest tegemist oli selgelt kõige EL-meelsema kandidaadiga, kes toetab Prantsusmaa avatust ja lõimitust Euroopasse. Samas ei lahenda Macroni võit mõistagi EL-i probleeme, ent vähemalt ei suurenda neid. Kuna Eestile on EL-i säilimine ja hea toimimine eluliselt vajalik, siis on muidugi Macroni edu meile hea uudis," ütles professor. Tamm tunnistas siiski, et Macroni samme võimaliku presidendina on praegu siiski raske veel ennustada ja tema tegevuse edu sõltub suuresti juunikuiste parlamendivalimiste tulemustest. "Macroni tegevust presidendina on keeruline ennustada, sest esimest korda Prantsuse Viienda vabariigi ajaloos asub riiki juhtima inimene, kelle selja taga pole poliitilist erakonda, on vaid hiljuti asutatud liikumine. Väga oluliseks kujunevad juunis toimuvad parlamendi valimised, sest Prantsuse president saab oma võimutäiust täiel määral kasutada ainult siis, kui tema selja taga on parlament," märkis Tamm. "Kui parlamendis on võimul opositsioon, siis on presidendi võimalused väga piiratud, seda näiteks valitsuse koosseisu määramisel. Praeguses olukorras võib ennustada konservatiivide edu parlamendivalimistel, mis suure tõenäosusega tähendab, et Macronil õnnestub ellu viia vaid väike osa oma valimislubadustest," lisas Tallinna Ülikooli professor. Lisaks raskendab Macroni poliitilise tegevuse ennustamist ka see, et ta pole varem kunagi valimistel osalenud, tema ainus poliitiline kogemus on lühiajaline majandusministrikarjäär praeguse presidendi François Hollande’i valitsuses, tõdes Tamm. "Tema valimisprogramm oli kaunis üldsõnaline ja sisaldas elemente nii vasakult kui paremalt tiivalt. Tema peamine sõnum, mis valijaid meelitas, oli lubadus kaasata riigi valitsemisse enam kodanikuühiskonna liikmeid ja vältida teeneliste poliitikute kasutamist. Kuid on selge, et Macroni valitsuse koosseisu määrab ära ennekõike juunikuiste parlamendivalimiste tulemus," rõhutas professor. Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru võitis parteitu liberaalne tsentrist Macron, kes kogus 23,86 protsenti häältest. Teisena pääses lõppvooru parempopulistliku Rahvusrinde liider Le Pen 21,43 protsendiga. Fillon kogus 19,94 protsenti häältest, vasakäärmuslik Jean-Luc Mélenchon 19,62 ja praeguse presidendi kodupartei, sotsialistide kandidaat Benoît Hamon 6,35 protsenti häältest. Foto: Scanpix
