Türgi nimetas reedel vastuvõetamatuks Euroopa Liidu liidrite kriitikat Ankara poliitika aadressil ühendusse kuuluvate Küprose ja Kreeka suhtes. Uued pinged Ankara ja EL-i vahel võivad mõjutada poolte lähenevat tippkohtumist. "Tehtud avaldus sisaldas meie riigi suhtes lubamatuid kommentaare, mis teenivad Kreeka ja kreekaküproslaste huve," märkis välisministeeriumi pressiesindaja Hami Aksoy vastuseks EL-i neljapäevasele kriitikale. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kohtuvad esmaspäeval Bulgaaria Varna linnas Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga. Aksoy kurtis, et EL toetas Ateenat ja Nikosiat vaid põhjusel, et nad on liikmesriigid, kaalumata, kas neil on ka õigus. "EL on kaotanud oma objektiivsuse Küprose küsimuses," lisas ta. EL-i juhid mõistsid neljapäeval hukka Türgi tegevuse Kreeka ja Küprose suhtes, nende avaldus võib mõjutada järgmisel nädalal Bulgaarias aset leidvat EL-i ja Türgi tippkohtumist. "Euroopa Ülemkogu mõistab karmilt hukka Türgi jätkuvad ebaseaduslikud sammud Vahemere idaosas ja Egeuse merel ning rõhutab oma täielikku solidaarsust Küprose ja Kreekaga," ütlesid 28 riigi liidrid avalduses. EL kutsus Türgit "sellist tegevust lõpetama ning austama Küprose suveräänset õigust uurida ja kasutada oma loodusressursse kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega". Avalduses kutsuti Türgit normaliseerima suhted Küprosega, mis on olnud lõhestatud alates 1974. aastast, kui Türgi saatis oma üksused saare põhjaossa vastuseks Kreeka sõjaväehunta toetatud riigipöördekatsele. Vastasseis energiaressursside kasutamise üle regioonis ähvardab veelgi raskendada jõupingutusi Küprose taasühendamiseks. ÜRO-toetatud kõnelused nurjusid eelmisel aastal. Türgi sõjalaevad on viimastel nädalatel takistanud Itaalia laeval teha gaasimaardlate uuringuid Vahemere idaosas Küprose vetes. Ankara hoiatas, et ei lase Küprose vetesse puurima kedagi, kuni protsessi ei kaasata Küprose türgi poolt. Liidrid väljendasid ka sügavat muret Euroopa Liidu kodanike, nende seas kahe Kreeka sõjaväelase kinnihoidmise üle Türgis, ning kutsusid lahendama neid probleeme dialoogi kaudu. "Õiguslik protsess on käimas. Me eeldame, et EL-i nõukogu hoidub avaldustest, mis sekkuvad kohtumõistmisse," lausus Aksoy. Erdoğani ja EL-i tippkohtumiselt loodetakse uut raamistikku Türgi ja EL-i tulevastele suhetele. Türgi on taotlenud EL-iga ühinemist üle poole sajandi, kuid liitumiskõnelused takerdusid taas Ankara jõumeetmetele pärast 2016. aasta nurjunud riigipööret. Mõned EL-i liidrid on avaldanud arvamust, et liikmesus ei ole enam realistlik ja arendada tuleks pragmaatilist partnerlust. "Loomulikult on see tippkohtumine meile oluline. Me loodame, et suhted EL-iga saavad uut hoogu," lisas Aksoy.
