Iraagis algasid laupäeval esimesed parlamendivalimised pärast seda, kui riik kuulutas võitu äärmusrühmituse Islamiriik (IS) üle. Valimisteks on registreeritud umbes 24,5 miljonit hääletajat. Uueks ametiajaks kandideerib peaminister Haider al-Abadi, kes asus valitsusjuhiks pärast seda, kui äärmusrühmitus Islamiriik alustas üleriigilist pealetungi 2014. aastal. Al-Abadil on ka rivaalid tema enda šiiamoslemite kogukonnas, kes domineerivad Iraagi poliitilist maastikku. Kes iganes ka valitsusjuhiks saab, seisab ta silmitsi kolossaalse ülesehitustööga pärast aastaid kestnud lahinguid džihadistide vastu. Rahvusvahelised doonorid on lubanud Iraagi projektideks juba umbes 30 miljardit dollarit. Riigis elab üle kahe miljoni sisepagulase. Kokku kandideerib valimistel natuke alla 7000 kandidaadi ning prognooside järgi ükski erakond või valimisliit ei suuda saavutada 329 saadikukohaga parlamendis enamust. Valimispäevaks on julgeolekumeetmete raames valvel umbes 900 000 politseinikku ja sõdurit. Lennujaamad ja piiripunktid on valimiste ajaks suletud. Esialgsed tulemused peaksid hakkama laekuma kolme päeva jooksul. Teemadena olid valimiste eel esil lokkav korruptsioon, Iraani mõju ja jätkuvalt riigis viibivate USA vägede tulevik. Al-Abadi loodab säilitada ametikoha, kuid tal tuleb rinda pista eelkäija Nouri al-Maliki ja Fatahi liidu kandidaatidega, kel on tihedad sidemed peamiselt šiiitide omakaitseüksustega. Ühte allianssi juhib mõjukas vaimulik Moqtada al-Sadr. Tema juhtis vägesid sõjas IS-i vastu ja oli enne seda USA vägedega võitlevate omakaitsejõudude eesotsas, kuid valimiskampaanias on ta keskendunud sotsiaalteemadele ja valitsuse korruptsioonile. Iraagist välja tõrjutud Islamiriigi džihadistid on endiselt aktiivsed üle piiri Süürias. Sel aastal kasutatakse Iraagis esmakordselt elektroonilist valimissüsteemi, et vähendada pettuse võimalust ja kiirendada häältelugemisprotsessi. Põhiseaduses on kehtestatud naiste kvoot - vähemalt neljandiku parlamendiliikmetest peavad moodustama naised. Tänavu kandideerib 2600 naist.
