Vakra: pakendimajanduses tuleb muuta inimeste harjumusi

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Eesti astunud küll samme kilekottide tasuta jagamise piiramise suunas, ent pakendimajanduses vajavad inimeste harjumused jätkuvalt muutmist.

"Kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida. Pakendimajanduses tuleb muuta inimeste harjumusi ja tõsta nende keskkonnateadlikkust ning võtta kasutusele pakendid, mis on korduvkasutuses ja kergesti utiliseeritavad," ütles pressiteate vahendusel Vakra, kelle sõnul on kilekottide tasuta jagamise keelamise põhiline eesmärk on panna tarbijat mõtlema.

"Kas ma vajan seda kilekotti ja olen nõus selle eest maksma kasvõi ühe sendi või on tegemist lihtsalt harjumusega, millest võin puhtama keskkonna nimel loobuda," selgitas Vakra. "Kilekottide masskasutuse piiramine aitab hoida loodust. Kilekotte jäetakse kõigist pakendi liikidest loodusesse kõige sagedamini."

2015. tehtud kilekottide tarbimise uuringu käigus vaadeldi 500 kauplust üle Eesti. Selgus, et aastas tarbitakse inimese kohta keskmiselt 40 kilekotti ja 165 eriti õhukest kilekotti, millest toiduhügieeni otstarbel kasutatakse umbes 63.

Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine – näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

Pakendiseaduse muudatuste jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.

Kilekottide tasuta jagamise keelustamise teema olnud aktuaalne terves Euroopa Liidus juba pikemat aega. Probleemi lahendamiseks on vastu võetud kilekottide kasutamist piirav EL-i direktiiv, mille ülevõtmise tähtaeg Eestis oli juba mullu novembris. Direktiiv näeb ette 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni.

Riigikogu keskkonnakomisjon arutab esmaspäevasel istungil pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis piirab oluliselt õhukeste kilekottide kasutamist. Keskkonnakomisjoni istungile on kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad.