Alates aasta algusest riiklikku naiste tugikeskuse teenust korraldav sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja teenust pakkuvad vabaühendused on kokku kutsunud arengugrupi, mille ülesandeks on kokku leppida tugikeskustes pakutavate teenuste ühtsed standardid, vahendab BNS. "Oleme sel aastal käivitanud teenusearenduse, et kõiki osapooli - sealhulgas naiste tugikeskuse teenuseosutajaid, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liikmeid, kohaliku omavalitsuse üksuseid, politseid ja prokuratuuri - kaasates jõuda selleni, et pakkuda klientidele isikukeskset teenust ning ka meil kõigil oleks teenusest ja koostööst ühine arusaam," ütles sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juht Olle Selliov BNS-ile. Arendusgrupp kasutab teenuse arendamisel teenusedisaini meetodit, mis lähtub kliendi teekonnast teenusel ja teenusüsteemis, selgitas SKA esindaja. "Selleks viime regulaarselt läbi arendustöörühmi, kus on esindajad kõigist asutustest, ka oleme kaasanud selle läbiviimiseks väljastpoolt teenusedisaineri," rääkis Selliov. Tema sõnul oli viimane selline kokkusaamine eelmisel reedel Tartus. "Loodame jõuda selleni, et kui me järgmiseks aastaks teeme hanke naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks, siis on meil juba palju paremad arusaamad teenuse pakkumiseks. Alates 2019. aastast soovime rakendada juba pikaajaliselt jätkusuutliku lahenduse, mis võib olla erinev praegusest teenusekorraldusest," lisas SKA esindaja. Selliovi sõnul on selle poole aastaga, kui SKA teenuse pakkumist on korraldanud, jõutud järelduseni, et arusaamad teenuse osutamisest on piirkonniti ebaühtlased ning see mõjutab ka teenuse kvaliteeti. "Meie huvi on loomulikult see, et klient saaks kõikjal Eestis ühtlaselt head teenust ja siin on äärmiselt oluline, et me ühtlustame aluspõhimõtted ja kvaliteedinõuded," selgitas Selliov. SKA ohvriabi osakonna juhi sõnul ei saa praegu veel kindlalt öelda, mis kujul ühtlustatud nõudeid hakatakse ellu viima. "Ma isegi ei ütleks praegu, kas see on hangete kujul. Võib-olla on nii, et osa teenuse komponentidest saab olema osutatud üldse sotsiaalkindlustusameti alt, mis tähendab, et võib-olla me hoopis värbame või palkame mõned teenuseosutajad oma organisatsioonist. Me ei tea, milline lahendus tulevikus täpselt tuleb, me alles töötame seda välja," tunnistas Selliov, kes rõhutas, et SKA jaoks on oluline, et klient saaks sellise teenuse, mis vastab tema vajadustele. "Aga kes ja mis kaudu oleks parim koht selle vajaduse rahuldamiseks ja mis oleks ka ressursside kasutamise mõttes optimaalsem, selle järelduseni me alles jõuame," lisas ta. Selliov möönis, et ühtlustatud mudeli väljatöötamine on pikk protsess ja selle valmimine võib jääda ka järgmisse aastasse sisse. "Aga soovime, et alates 2019. aastast oleks hea, läbimõeldud ja läbi analüüsitud lahendus, mida juurutada," rääkis ta. "Mul on hea meel, et kõik on sellega kaasa tulnud, osalevad aktiivselt ja tõesti panustavad, et hea lahendus lõpuks tuleks. Ja kindlasti aitab see kaasa ka meievahelisele usalduse tekkimisele ja tõusmisele. Me ju koos korraldame ja osutame seda teenust samadele inimestele," rääkis Selliov. "On hea, kui arendus ja kogu protsess on läbipaistvad ja avatud. Ning kui on kriitikat, siis tuleb see vastu võtta, sellega arvestada ja sellega tegeleda. Me oleme ka selleks valmis," rõhutas Selliov. MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse ning MTÜ Naiste Varjupaikade Koostöökogu juhatuse liige Pille Tsopp-Pagan tunnustas sotsiaalkindlustusametit algatatud konsultatsioonide eest. "Kui teenusepakkujate ring muutus, siis uutel pakkujatel ei olnud baasi, selleks, kuidas töötada. Seda enam, et meil pole ka omavahel väga suurt kommunikatsiooni, sest kõigil on ju oma töö ning meil pole ka võimalust ja aega seda jagada. Kuna see tegevus on SKA kontrolli all, siis see peakski olema nende ülesanne," rääkis Tsopp-Pagan BNS-ile. "Põhisõnum ongi see, et ühte-teist on valesti tehtud, aga see, mis praegu tehakse teenuse kaardistamisel, see on väga hea, sest siis on meil riigi tasemel olemas see, mida tegelikult riik tahab. Meile see väga meeldib," lisas Tsopp-Pagan. Tema sõnul on siiski selge, et naiste tugikeskuste teenus vajab lisarahastust või vähemalt selle taseme taastamist, mis oli enne seadusemuudatuste jõustamist. "Ma ka tean, et ka sotsiaalikndlustusamet teadvustab seda ja otsib rahastust, see peaks olema suurem. 2018. aastal peab rahastus olema suurem kui tänavu, minimaalselt sellel tasemel, kui 2016. aastal," ütles Tsopp-Pagan. Uuest aastast jõustunud ohvriabi seaduse muudatustega sätestati, et naiste tugikeskuse teenust hakkab edaspidi korraldama sotsiaalkindlustusamet. SKA korraldas selleks novembris ja detsembris hanked, mis põhjustas kriitikat seni naiste tugikeskuse teenust pakkunud vabaühendustelt, kuna teenuse osutamiseks pakutud rahastus oli väiksem, kui varasematel aastatel. Seoses uue teenusekorraldusega vahetus osa teenusepakkujaid. Foto: Scanpix Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad