Valitsus kiitis neljapäeval heaks kodakondsuslepingute projekti, mis tähendab, et tulevikus saavad Eesti kodakondsust ihalevad inimesed asuda riigiga lepingulisse koostöösse oma eesmärgi saavutamiseks. Siseminister Andres Anvelti sõnul tekib juba lähiajal, kui riigikogu on kodakondsuslepingute projekti seadustanud, inimestel, kes on Eestis elanud seaduslikul alusel vähemalt viis aastat, võimalus sõlmida riigiga leping. Selle alusel võtan inimene endale kohustuse saavutada B1 eesti keele oskus ja hakkab sealt siis edasi liikuma. "Inimene võtab endale ka kohustuse pärast keeleõppe läbimist taotleda Eesti kodakondsust," selgitas Anvelt. Tema sõnul peab inimene sellesse lepinguvormi sisenemisel vastama kõikidele kodakondsusseaduses toodud nõuetele. "Üheks kõige suuremaks kaalutluskohaks on see, kas isik on karistatud," märkis Anvelt. Tema sõnul maksab riik kõik keeleõpped kinni. Lisaks on inimesel ühe õppemooduli kohta aastas õigus saada kokkuleppel tööandjaga 20 vaba päeva, mille riik hüvitab keskmise palga määras. "See on siis niinimetatud õppepuhkus keeleõppeks. Ja leping loetakse täidetuks, kui inimene on läbinud nõutud mahus keelekursused,sooritanud positiivselt B1 tasemel keeleeksami ning esitanud politsei- ja piirivalveametile taotluse kodakondsuse saamiseks," rääkis Anvelt. Kui inimene lepingut rikub, tekib riigil tema vastu nõudeõigus. "Esialgu on plaan kaasata kodakondsuslepingu projekti kuni 1000 inimest kolme aasta jooksul," lisas Anvelt. Foto: Scanpix Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad