Aasta küla tiitli pälvis Lääne-Virumaal asuv Läsna-Loobu

BNS

Vana-Võidus reedel alanud Eesti külade XII maapäeval kuulutas Kodukandi juht Krista Habakukk aasta külaks Lääne-Virumaal asuva Läsna-Loobu, mis võitis ka rahvusringhäälingu korraldatud rahvahääletuse.

Aasta küla sai Lipuvabrikult kingiks lipumasti ja suure riigilipu aasta küla nimega. Tiitliga kaasneb 600-eurone preemia, mille pani välja Eesti külaliikumine Kodukant. Aasta Küla žürii liige Bianca Mikovitš ütles, et Läsna-Loobu suutis hindamiskomisjoni võõrustada kõige koledama ilmaga, sest sadas kaks tundi jutti ja külavedurite sõnul jäi neil näitamata kolm neljandikku plaanitust. Žürii esimees Eiki Nestor tunnistas siiski, et parim küla tuli välja selgitada fotofiniši abil.

Kõik 14 konkursil osalenud küla said Nestorilt kingituseks koosoleku juhatamise kella, millele on graveeritud küla nimi. Nestori sõnul väärivad seda kella kõik külavanemad kui kõige mõistlikuma ja siirama demokraatia esindajad.

Omapoolseid auhindu panid välja teisedki aasta küla komisjoni liikmed – Maaleht, Maamajanduse infokeskus, siseministeerium ja maaeluministeerium.

Tiitlile kandideeris igast maakonnast üks küla, alevik või kogukond. Lisaks Läsna-Loobule kandideerisid Lüganuse Ida-Virumaalt, Kirbla Läänemaalt, Rassi Järvamaalt, Kaisma Pärnumaalt, Kuriste Hiiumaalt, Väike-Rakke Tartumaalt, Roobaka Saaremaalt, Pedajamäe Valgamaalt, Järvere Võrumaalt, Himmaste Põlvamaalt, Kärde Jõgevamaalt, Sürgavere Viljandimaalt, Teenuse Raplamaalt ja Kelvingi Harjumaalt.

Aasta küla konkursi raames toimus parima leivaretseptikonkurss, mille võitis üheksa kandidaadi seas oma banaanileivaga Läsna-Loobu, kes saab nüüd oma pidustuste jaoks Eesti Pagarilt suure tordi tellida.

Nestor ütles oma kõnes, et haldusreform saab tehtud siis, kui iga omavalitsuse kõige suuremaks eesmärgiks saab see, et inimestel oleks tööd ja tegevust. "See, kui palju meil omavalitsusi on või kui suured need on,  ei ole üldse tähtis. Aga see, mida teete teie oma külades regionaalpoliitika heaks, seda saate teha ainult teie, mitte vallavanem, president või valitsus," rääkis Nestor.

Maapäeva peakorraldaja, külaliikumise Kodukant juhataja Krista Habakukk lisas, et tegelikult on osalemisest võitnud kõik külad.

"Mitmed neist on ütelnud, et konkurss pani küla oma tegemisi uuesti mõtestama, kindlasti  said nad juurde indu ja oskusi enda paremaks tutvustamiseks," ütles Habakukk. Nii on tänavused aasta külad tema sõnul tänu rahvusringhäälingu koolitusele ise oma reklaamklipi valmistanud.

Maapäeva esimene päev lõppes maakondade maitsete peoga. Laupäeval alustavad tööd teemakojad, kus võetakse sihikule kogukondade ja omavalitsuste haldusreformijärgne koostöö, ühistegevus kogukonnas ja uusmaakate kohanemine, töökohad ja kogukonnaettevõtlus ning maaelupoliitika kujundamine Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal. Päeva tippsündmus on pärnasalu istutamine Vana-Võitu koos president Kersti Kaljulaidiga. Pärast seda peab president umbes 400 maapäevalisele kõne ning avab "EV100 igas külas" kontsertetenduse, mis juhatab sisse kaheaastase EV100 sünnipäevakingituste ja pidude sarja.

Külade pidu jätkub kuni pühapäevani Untsakate simmaniga. Pühapäeval toimub maaelu arengu ja eurotoetuste debatt Märt Treieri juhtimisel, saabuvatele valitsuse esindajatele – peaminister Jüri Ratasele ja maaeluminister Tarmo Tammele – antakse üle Eesti külade XII maapäeva manifest.

 

Foto: err.ee

Kommentaarid puuduvad