Septembri hakul avalikuks tulnud ID-kaardi turvarisk eestimaalaste hoiakuid e-valimiste suhtes ei kõigutanud - kes pidasid e-valimisi vajalikuks enne, on samal seisukohal ka praegu, kes olid vastu enne, on endiselt vastu, selgus Kantar Emori uuringust. Postimehe ja BNS-i tellitud uuring viidi läbi vahetult pärast seda, kui ID-kaardi kiibi turvarisk avalikkuse ette jõudis. 8.-14. septembrini peetud intervjuudes küsiti 1468 Eesti elanikult vanuses 15-74-eluaastat, milliseid tegevusi nad internetis vajalikuks peavad. Sama küsis Emor ka aprillis. Kui aprillis pidas elektroonilise hääletamise võimalust vajalikuks 66,8 protsenti Eesti inimestest, siis septembris 63,8. Seejuures ebavajalikuks hindas e-valimisi aprillis 27,6 ning septembris 31,8 protsenti vastajatest. Ülejäänud ei osanud vastata. Emori uuringujuht Aivar Voog peab muutust marginaalseks. «Turvariski suurenemist tunnetavad rohkem naised ja väiksema haridusega Eesti elanikud,» sõnas ta ja lisas, et suhtumine e-valimistesse sõltub peamiselt sellest, millist erakonda inimene toetab. «Peaaegu pooled Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna valijatest peavad sellist võimalust mittevajalikuks. Kuna Keskerakonda toetavad põhiliselt mitte-eestlased, siis ka nende suhtumine e-valimistesse on kriitiline,» selgitas Voog. Võrdluseks, pea sada protsenti Eesti elanikest peab vajalikuks e-pangandust ja e-maksuametit. «Seega suhtumine nendesse tegevustesse ei sõltu sotsiaal-demograafilistest näitajatest,» lisas Voog. E-pangandust hindas vajalikuks aprillis 99,4 ning septembris 98,9 protsenti vastanutest. E-maksuameti puhul on need protsendidd vastavalt 98,4 ja 97,2. «Vahetult pärast (turvariski ilmsiks tulekut – toimetus) oleks oodanud kõvemat põntsu,» hindas e-valimiste meelsust Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvak. Ta meenutas, kuidas 2014. aasta mais, pisut enne europarlamendi valimisi, kutsus Tallinna linnavalitsus e-valimistest rääkima Alex Haldermani Michigani ülikoolist, kes leidis, et need on niivõrd ebaturvalised, et neist tuleks viivitamatult loobuda. «Seda kajastas ka meedia päris ohtralt. Eksperdid nägid palju vaeva, et selgeks teha, et tema väited ei ole pädevad,» rääkis Solvak. Parasjagu oli Tartu Ülikooli teadlastel pooleli uuring, kus muuhulgas küsiti, kas inimesed usaldavad internetis hääletamist. Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS ja küsitleti umbes tuhandet europarlamendi valijat. Pärast Haldermani pressikonverentsi vähenes usaldus e-valimiste vastu veidi – kümnepallisüsteemis seitsmelt viiele. Ent paar päeva hiljem tõusis juba endisele tasemele tagasi. «E-valimiste puhul on nii, et suur seltskond usaldabki ja kõrgelt, ja siis on väiksem seltskond, kes ei usalda absoluutselt. Vahepealseid inimesi on vähe,» rääkis teadur. Need, kellel on kõrge usaldus, selekteerisid ID-kaardi turvariski puudutavaid uudiseid lugedes tema hinnangul välja, et probleemiga tegeletakse ning mastaapse rünnaku korraldamine oleks ülikeeruline. «Neid mõjutaks see, kui midagi reaalselt juhtuks,» hindas Solvak. «Seda seltskonda, kelle usaldus on null, ei veena nagunii millegagi,» lisas ta. Senistel valimistel on e-hääletamise võimalust kasutanud umbes kolmandik valinutest. 2015. aasta riigikogu valimistel oli e-hääletajate osakaal kõikidest hääletajatest 30,5 protsenti, 2014. aasta europarlamendi valimistel 31,3 protsenti ning 2013. aasta kohalikel valimistel 21,2 protsenti. «Võib-olla e-hääletajate osakaal Eestis enam eriti ei suurenegi, elektroonilise identifitseerimise kasutajaid ongi umbes 50 protsenti ID-kaardi omanikest. Kolmandik häältest antakse juba elektrooniliselt, aga teatud seltskond jääbki paberil hääletama,» pakkus Solvak. Keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas teatas 5. septembril korraldatud pressikonverentsil ID-kaardi kiibi turvariskist ning soovitas inimestel kasutada mobiil-IDd. Võimalik turvarisk puudutab alates 2014. aasta oktoobrist välja antud ID-kaarte, mida on ligi 750 000. Samas kinnitasid eksperdid, et oht on vaid teoreetiline ja kõigi vigaste kaartide koodi lahtimuukimine maksab hinnanguliselt ligi 60 miljardit eurot. Valimiskomisjon otsustas, et e-hääletamine toimub. 12. septembril selgus, et Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) on probleemile juba võimaliku lahenduse leidnud.
