Jahimehed küttisid lõppenud hooajal Eestis 54 karu

Jahimehed küttisid Eestis lõppenud hooajal 54 pruunkaru, laskmata jäi üks lubatud karu Harjumaal ja üks Viljandimaal, vahendab BNS.

Lääne-Virumaal kütiti 13, Ida-Virumaal kümme, Harjumaal seitse, Jõgevamaal kuus, Järva- ja Tartumaal kummaski neli, Pärnu- ja Raplamaal kummaski kolm, Põlvamaal kaks ning Viljandi- ja Valgamaal kuummaski üks karu, selgub keskkonnaameti statistikast. Läänemaal ja suursaartel tänavu karusid küttida ei võinud.

"Algselt oli tänavune karude küttimise limiit 55 looma, kuid Ida-Harjumaal ilmnesid kahjustused ja andsime paari nädala eest sinna ühe looma laskmise loa lisaks, mis jäi küll paraku realiseerimata," ütles neljapäeval BNS-ile keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. "Enamikes maakondades lõppes karujaht küttimismahu ammendumise tõttu juba septembri lõpuks."

Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht oli lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

Pruunkaru küttimismahu määramisel arvestati karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2016. ja 2017. aasta kahjustuste ulatust. Karu üldarvukus Eestis on 2016. a sügisese seisuga ligi 700 isendit.

Enim kahjustavad karud mesitarusid ja silopalle, vähemal määral teevad liiga koduloomadele. Mullusega võrreldes on kahjustuste arv mõnevõrra kasvanud. 

Riik kompenseerib karu tekitatud kiskjakahjud kuni täies ulatuses. Ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjud liidetakse kokku ja summast lahutatakse omaniku omavastutuse osa 64–128 eurot aasta kohta. Omavastutuse osa määramisel arvestatakse vara kaitseks kasutatud kahjustuse vältimise abinõude efektiivsust. Kahjude vältimiseks rakendatavad ennetusmeetmed hüvitatakse pooles ulatuses.

Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks oli kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas. Maakonna limiit jagati omakorda jahipiirkondade vahel ning küttimist suunati rohkem neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal enim esinenud.

Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.

Eelmisel aastal kütiti Eestis kokku 55 karu.