Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, mis on vabariigi algaastatega võrreldes tunduvalt suurem, vahendab BNS. Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski sõnul on peamisi metsaga seotud küsimusi, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju. "Kui 1927. aastal oli Eestis metsamaa pindala 945 883 hektarit ja see moodustas 20,5 protsenti riigi üldpindalast, siis 2016. aastal oli metsamaa pindala Eestis 2,3 miljonit hektarit ja see moodustas riigi pindalast veidi rohkem kui poole ehk 51 protsendi. Metsarikkaim piirkond 1927. aastal oli Kirde-Eesti, kus asuvad Alutaguse metsad," rääkis Servinski. Nii mõneski sealses vallas oli metsamaad üle 50 protsendi valla pindalast - Veneveres 59 protsenti, Mustajões 58 protsenti ja Vaivaras 52 protsenti. Aastal 2016. oli metsasus kõige suurem Surju vallas Pärnumaal ja Hiiu vallas Hiiumaal, kus metsamaa pindala moodustas 80 protsenti valla pindalast. "1924. aasta metsasuse kaardilt on näha, et oli omavalitsusüksuseid, kus metsasus oli üle 40 protsendi. 2016. aasta metsasuse kaart näitab, et pea 72 protsendil Eesti omavalitsusüksustest on metsasus üle 40 protsendi," lisas Servinski. "Metsasuse pindala suurenemine võib tekitada kahtluse, et see on tulnud põllu- ja aiamaa ehk haritava maa vähenemise tõttu. Statistika seda ei kinnita, vaid näitab, et haritava maa pindala ja osatähtsus pole pea saja aasta jooksul eriti muutunud. Märkimisväärselt on vähenenud hoopis looduslike rohumaade osatähtsus," märkis Servinski. 1922. aasta rahvaloenduse ajal olid eestimaalased maa- ja põllurahvas: 75,8 protsenti elas maal ja 59 protsenti tegeles põllumajandusega. Praegu elab kaks kolmandikku eestimaalasi linnalistes asulates ja põllumajanduse ning metsandusega tegeleb vähem kui neli protsenti kõigist hõivatutest Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad