Swedbank tõstis Eesti majanduskasvu prognoosi 3,9 protsendile

Swedbank tõstis Eesti käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi möödunud aasta novembriga võrreldes 0,4 protsendipunkti 3,9 protsendile; tuleva aasta majanduskasvuks ootab pank 3 protsenti, ehk sama mis novembris, vahendab BNS.

Eesti majanduskasv kiirenes möödunud aastal 4,4 protsendini, mis on kõrgeim majanduskasv peale 2011. aastat. Kasv oli laiapõhjaline ja seda toetas nii tugev välisnõudlus kui ka siseturul toimuv. Tugev majandustegevus on kasvatanud nõudlust tööjõu järele ja tööjõu puudusest on kujunenud probleem, kirjutab Swedbank oma analüüsis.

Pank eeldab, et Eesti majanduskasv on ka käesoleval aastal tugev, moodustades 3,9 protsenti. Tugev välisnõudlus ja kasvavad ekspordihinnad võimaldavad Eesti ettevõtetel oma ekspordikäivet kasvatada. Valitussektor jätkab Euroopa Liidu struktuurivahendite toel investeerimistegevuse kasvatamist, samas on majandustsüklit arvestades tugev valitsusepoolne majandusse lisaraha juhtimine Swedbanki hinnangul valesti ajastatud.

Tugev nõudlus ja investeeringute kasv panustavad produktiivsuse kasvu. Kuigi tööjõuturul jätkub palgakasv, võivad muudatused tööjõumaksusüsteemis vähendada mõningal määral palgakasvuootuseid. Palgakasvuks ootab pank käesoleval aastal 6 protsenti ehk 0,7 protsendipunkti enam kui novembris.

Swedpank eeldab, et käesoleval ja tuleval aastal ületab produktiivsuse kasv palgakasvu. See aitab parandada Eesti ettevõtete kasumlikkust ja aeglustab kaubanduspartneritega võrreldes hinnaeelise vähenemist. Tööpuuduse tasemeks ootab Swedbank käesoleval aastal 7 protsenti samas tööhõive kasvu pank ei eelda.

Eesti majapidamiste rahaline olukord jääb panga hinnangul käesoleval aastal jätkuvalt tugevaks. Majapidamiste keskmine ostujõud kasvab maksuvaba tulu kasvu tõttu ja see omakorda peaks kaasa aitama eratarbimise kasvule käesoleval aastal. Käesoleva aasta inflatsiooniks ootab Swedbank jätkuvalt 3 protsenti ja tulevaks aastaks 2,5 protsenti.

Swedbanki hinnangul aeglustub sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 2019. aastal peamiselt tsüklilistest faktoritest tingituna 3 protsendile. Kuivõrd Eesti on avatud majandusega riik, siis peamised Eesti majanduse riskid on seotud väliskeskkonnaga.