Homme
17. dets
-5...0
-7...0
Ülehomme
18. dets
-5...1
-7...1

Eesti

Uuring: 78 protsenti tunneb heameelt pagulaste riigist lahkumise üle

Foto: Louisa Gouliamaki/AFP/Scanpix
10:58 08. märts 2018
Autor: Seitsmesed
Allikas: BNS

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel korraldatud iga-aastasest väärtushinnangute uuringust selgus muuhulgas, et 78 protsenti inimestest peab kvoodipagulaste lahkumist Eestist heaks või pigem heaks nähtuseks, vahendab BNS.

“Suhtumine immigratsiooni on muutumas järjest olulisemaks teguriks Eesti inimeste valijakäitumises, mistõttu püüab väärtushinnangute uuring neid hoiakuid igal aastal kaardistada,“ rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. „Antud küsimus esitati vastajatele küll esimest korda, kuid kui võrdleme teiste küsimuste vastuseid eelmise kahe aasta uuringutega, siis suhtumises kvoodipagulastesse pole märkimisväärset nihet toimunud.”

Inimestelt küsiti, kas see on nende arvates hea või halb, et kvoodipagulased lahkuvad Eestist. 78 protsenti vastanutest pidas seda heaks või pigem heaks, 11 protsenti pigem halvaks või halvaks ning 11 protsenti ei osanud oma hinnangut nähtusele anda.

Kõigil kolmel aastal on inimestelt küsitud, kui palju oleks Eestile jõukohane ühes aastas pagulasi vastu võtta. Kui 2016. aastal hinnati keskmiselt jõukohaseks arvuks 30, siis nii 2017. kui ka 2018. aasta uuringutes oli selleks arvuks 20. Vastajaid, kes peavad jõukohaseks arvuks 0, oli 2016. aastal 23 protsenti, 2017. aastal 18 protsenti ning tänavu 19 protsenti.

Samasse teemavaldkonda võib paigutada ka üldised hoiakud immigratsiooni suhtes erinevast kultuuriruumist. Kolmel korral on uuritud, mil määral peaks Eesti riik lubama erinevast kultuuriruumist pärit inimestel siia elama tulla. Inimestel on palutud vastata neljapalli skaalal ning öelda, kas peaks lubama paljudel, piiratud arvul, väga vähestel või üldse mitte lubama siia tulla.

“Immigratsioonist üldisemalt rääkides on näha, et kolme aasta lõikes on inimeste hoiakud muutunud natuke liberaalsemaks, ehk on kasvanud nende vastanute osakaal, kes arvavad, et vähemalt piiratud arvul võiks erinevast kultuuriruumist inimesi siia lubada,” rääkis Espak.

2016. aastal arvas 26 protsenti vastajatest, et Eestisse võiks lubada tulla teisest kultuuriruumist paljudel või piiratul arvul, 2017. aastal arvas sama 31 ning tänavu 34 protsenti. Samas on endiselt enamuses vastajad, kelle arvates erinevast kultuuriruumist võiks väga vähestel inimestel või üldse mitte lubada siia elama tulla. Need vastusevariandid valis 2016. aastal 72 protsenti, mullu 66 protsenti ning tänavu 63 protsenti vastanutest.

Jätkuvalt on suhtumine valdavalt positiivne immigratsiooni samast kultuuriruumist. 2016. aastal ütles 71 protsenti, 2017. aastal 79 protsenti ning 2018. aastal 76 protsenti, et samast kultuuriruumist võiks lubada paljudel või piiratud arvul Eestisse elama tulla.

Uuringud viis läbi Turu-uuringute AS 2016, 2017, ja 2018. aasta jaanuaris. Kõik uuringud on läbi viidud silmast-silma meetodil ning neile on vastanud 786-795 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. 

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Sinu nimi:*
Telefon:
Kommentaar:*
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!

Mida toob detsembrikuu Sinu tähemärgile?