Homme
12. dets
-2...2
-3...2
Ülehomme
13. dets
-4...1
-4...1

Eesti

Rahandusministeerium tõstis majanduskasvuprognoosi 4 protsendini

Foto: Siim Lõvi/Delfi
Rahandusministeerium
14:41 16. aprill 2018
Autor: Seitsmesed
Allikas: BNS

Rahandusministeerium tõstis käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi sügisese majandusprognoosiga võrreldes 0,7 protsendipunkti võrra 4 protsendini; järgmise aasta kasvuks ootab ministeerium 3,2 protsenti, vahendab BNS.

Kui mullu sügisel ootas ministeerium 2018. aastal majanduskasvuks 3,3 protsenti, siis kevadise majandusprognoosi alusel võiks selleks kujuneda 4 protsenti. "Välismaine nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele on kasvanud. On lootust, et soodne keskkond püsib veel mõnda aega ning loob head tingimused meie eksportivatele ettevõtetele," ütles rahandusminister Toomas Tõniste pressiteate vahendusel.

"Eesti ettevõtete investeeringud meie majandusse hakkasid möödunud aastal taas kasvama. Kui läheb hästi meie naaberriikidel, läheb hästi ka meie majandusel," märkis Tõniste.

Aastatel 2020–2022 püsib Eesti majanduskasv 3 protsendi lähedal. Kasvu peaks neil aastail rohkem toetama töötlev tööstus ning ekspordile orienteeritud teenindusvaldkonnad. Vaatamata 2017. aasta harjumatult kiirele, 4,9 protsendini ulatunud kasvule ei ole Eesti majandus siiski üle kuumenenud, kuigi toimib ilmselt mõnevõrra üle oma potentsiaalse taseme, teatas rahandusministeerium.

Eesti erasektor on alates majanduskriisist käitunud konservatiivselt, vähendades laenukoormust ning kogudes finantspuhvreid. Viimasel aastal on ettevõtted investeerimisootustes muutunud julgemaks ning soodsa konjunktuuri püsides peaks trend jätkuma.

Prognoosi kohaselt kasvab keskmine palk mulluse 1221 euroga võrreldes käesoleval aastal 1307 euroni ja 2019. aastal aastal 1381 euroni, reaalkasvuks on tänavu 3 protsenti ja järgmisel aastal 4 protsenti.

Eesti tööealine elanikkond väheneb, kuid seda on seni korvanud inimeste üha suurem tööturul osalemine, sealhulgas töövõimereformi toel tööd leidnud inimesed. Töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on rekordiliselt kõrgel tasemel. Tööturul osalemise tõus võimaldab hõivet kasvatada veel kuni 2019. aastani, kuid edaspidi Eesti tööturu sisemised ressursid ammenduvad. Tööga hõivatud inimeste arv kasvab prognoosi kohaelt 664 000 inimeselt järgmisel aastal 667 100 inimeseni ja püsib samal tasemel 2020. aastal, edaspidi hakkab hõivatute arv tasapisi langema.

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Tööpuuduse määraks on tänavu oodata 5,8 protsenti ja 2019. aastal 6,2 protsenti. Kui sellest välja arvestada töövõimereformiga seoses tööturule tulnud inimesed, oleks tööpuuduse määr tänavu 5 protsenti ja 2019. aastal 4,8 protsenti.

Samuti on rahandusministeerium pisut ülespoole korrigeerinud oma inflatsiooni ootust – sügisese 2,7 protsendi asemel ootab ministeerium käesolevaks aastaks 2,9-protsendilist tarbijahindade muutust. 2019. aastal aeglustub prognoosi kohaselt tarbijahinnaindeks 2,3 protsendile ja jõuab 2022. aastaks 2 protsendile.

Majanduskasvu toel on oodata valitsuse maksutulu suurenemist. Maksukoormus püsib 34 protsendi lähedal sisemajanduse koguproduktist (SKP). See on madalam kui Euroopa Liidu keskmine tase. 2018. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,4 protsenti, mis on 0,8 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem. Võrreldes 2017. aastaga kasvavad kõige kiiremini kapitalimaksud seoses regulaarselt jaotatava kasumi madalama maksumääraga oodatavalt kaasnevate suuremate dividendimaksetega. Aastatel 2019–2022 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus langeb 2022. aastaks 34,0 protsendile SKP-st.

Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim ja edaspidi on oodata selle langust. Tänavu langeb võlakoormus 8,5 protsendile SKP-st võrreldes möödunud aasta 9 protsendiga ning aastaks 2022 langeb see 6,6 protsendile SKP-st.

Valitsus on juba otsustanud riigi eelarvestrateegia protsessis valitsussektori eelarvepositsiooni parandada, nähes järgmisel neljal aastal ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu. Neid otsuseid arvestamata oleks struktuurne eelarvepositsioon järgmisel ja 2020. aastal 0,7 protsendiga SKP-st puudujäägis.

Valitsussektori eelarve nominaalne ülejääk 2018. aastal ulatub prognoosi kohaselt 0,5 protsendini SKP-st, mis võrreldes 2017. aastaga on 0,7 protsendipunkti võrra parem tulemus. Möödunud aasta defitsiidist jõuavad suurenevate tulude ning aeglustunud investeerimismahtude kasvu tulemusel ülejäägini nii keskvalitsus kui kohalikud omavalitsused. 2019. aastal on prognoosi kohaselt oodata valitsussektori eelarve nominaalset puudujääki 0,2 protsenti SKP-st.

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi peamised näitajad:

 

2017

2018

2019

2020

2021

2022

SKP reaalkasv, %

4,9

4

3,2

3

2,9

2,9

Tarbijahinnaindeksi muutus, %

3,4

2,9

2,3

2,7

2,5

2,5

Keskmine palk, eurot

1221

1307

1381

1457

1540

1628

Keskmise palga reaalkasv, %

3

4

3,3

3

3,6

3,7

Keskmise palga nominaalkasv, %

6,5

7

5,7

5,5

5,7

5,7

Tööpuuduse määr

5,8

5,8

6,2

6,3

6,5

6,8

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, % SKPst*

0,5

-0,2

-0,3

-0,2

-0,1

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst*

-0,3

-0,1

-0,7

-0,7

-0,3

-0,1

* ei arvesta riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsuseid.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Sinu nimi:*
Telefon:
Kommentaar:*
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!

Mida toob detsembrikuu Sinu tähemärgile?