Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid tegi linnavolikogu esimehele Mihhail Kõlvartile ettepaneku püstitada uuele Balti jaama väljakule monument Jaak Joalale ja Urmas Otile, kes oma eluajal said superstaarideks ja väärivad linnaruumis jäädvustamist, vahendab BNS. Kaljulaidi hinnangul oleks sobivaimaks lahenduseks pink, millel eelmainitud suurkujud istuvad, sarnaselt kirjanike Eduard Vilde ja Oscar Wilde pingile Tartus, teatas linnaosavalitsuse pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile. "Balti jaama väljak saab mõne aasta pärast uue näo," ütles Kaljulaid. "Lähirongide paviljoni ette tuleb kioskite asemele avar plats, mis toob esile nii ajaloolise jaamahoone kui ka panoraamvaate Toompeale. Sama projekti raames uuendatakse Vana-Kalamaja tänav, mis omakorda ühendab Balti jaama väljaku mereäärse promenaadiga. Olen väga kindel, et Urmas Oti ja Jaak Joalaga monument kujuneks fenomenaalselt populaarseks vaatamisväärsuseks ja pildistamise kohaks nii tallinlastele kui Tallinna külalistele." Linnaosa vanema sõnul on oluline ka see, et Ott ja Joala on tänaseni ühteviisi armastatud ka erineva emakeelega inimeste seas. "Sellistele kultuuritegelastele monumendi püstitamine just mitmerahvuselise kogukonnaga Põhja-Tallinnasse oleks igati põhjendatud ning samuti ei tohiks ilmselt olla küsimustki, kas nende kahe mehe mälestus väärib linnaruumis jäädvustamist," ütles Kaljulaid. Urmas Ott (23.04.1955-17.10.2008) oli telesaatejuht ja ajakirjanik. Ta juhtis telesaateid „Aktuaalne Kaamera“, "Hommikutelevisioon", "Öötelevisioon", aastavahetuse autorisaateid „Urmas Ott ja teised“, sarisaateid "Carte Blanche“, „Augustivalgus“ ning „Happy Hour“. Ott sai tuntuks üle toonase Nõukogude Liidu pretsedenditult seitse aastat kestnud saatesarjaga „Teletutvus“, kus ta intervjueeris toonaseid väga tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelasi. Ta oli ka mitmete raamatute autor. Jaak Joala (26.06.1950-25.09.2014) oli üks hinnatumaid ja säravamaid lauljaid nii Eestis kui kogu endise N Liidu territooriumil. Samuti tegutses muusiku, pedagoogi ja produtsendina. Oma ääretu suure populaarse saavutas ta 1980ndatel toonase Nõukogude Liidu avarustes, alates 1980. aastate lõpust keskendus täielikult Eesti publikule. Mängis ka mitmetes mängufilmides. Monumendi idee on inspiratsiooni saanud erinevatest maailma paikadest, kus on püstitatud sellised pingid, kus istuvad suurkujud.
