Eesti läheb Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku (MFF) läbirääkimistele sooviga, et ühiselt rahastavad tegevused ei väheneks, kuid möönab, et uues eelarves võib eraldada senisest rohkem vahendeid uutele valdkondadele nagu rände ja kaitseküsimustega tegelemiseks, ütles peaminister Jüri Ratas, vahendab BNS. "Eesti soov on, et Euroopa Liidu järgmises eelarves me ei vähendaks oma tegevusi EL-is. Me näeksime lisarahastust teatud valdkondadele, mis on uued prioriteedid või uued algatused," ütles Ratas BNS-ile ning tõi esile digitaalvaldkonna. "Teiselt poolt, kui me räägime rändepoliitikast, siis see samuti vajab uut rahastust või kui räägime kaitsepoliitiast, mis loodi Eesti eesistumise raames," lisas Ratas. Peaminister rõhutas prioriteete, mille kolm Balti riiki veebruaris ühiselt sõnastasid ning Euroopa Ülemkogu eel teatavaks tegid. Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu president Dalia Grybauskaitė rõhutasid ühispöördumises oma EL-i kolleegidele, et soovivad Euroopa Liidu transpordi- ja energiavõrkude, digitaalse taristu ja teenuste arendamise jätkumist ning EL-i piirkondade ühendamist, tuues strateegiliselt oluliste projektidena välja Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrkude ühendamise Euroopa energiaturuga ning Rail Balticu, mis ühendab kolm riiki ülejäänud Euroopaga. Balti liidrite hinnangul peavad EL-i vähem arenenud piirkonnad jätkuvalt saama tuge ühtekuuluvusfondidest ning toetused jõukuse suurenedes vähenema järk-järgult. Samuti leidsid nad, et põllumeestele tuleb luua ühetaolised ja õiglased konkurentsitingimused kogu siseturul ehk viia lõpule ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ühtlustamine. Eesti, Läti ja Leedu liidrid tõid välja ka EL-i uued ühised tegevusvaldkonnad, mis vajavad rahastust järgmisest eelarvest: ränne, sise- ja välisturvalisus, EL-i välispiiride kaitse, võitlus terrorismiga ja (küber)julgeoleku tugevdamine ning kaitsekoostöö. Samuti vajab Balti riigi- ja valitsusjuhtide hinnangul eraldi rahastust EL-i naabruspoliitika. Ratas märkis teisipäeva õhtul BNS-iga rääkides Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvu, mistõttu ei olegi riigil enam alust nii palju toetusi saada. "Minu meelet on oluline võrrelda neid andmeid - kui Eesti astus 2004. aastal Euroopa Liitu, siis meie SKP elaniku kohta oli toona 54 protsenti EL-i ostujõu keskmisest. 2017. aastal on see SKP elaniku kohta ostujõudu arvestades kasvanud 75-le protsendile EL-i keskmisest ja see tegelikult näitab seda, kuidas Eesti elu on edasi läinud," rääkis Ratas. "Oluline on mu meelest rõhutada ka seda, mille nimel me peame töötama - et ühel hetkel Eesti ühiskond on sellise jõukustasemega, et Eesti pole enam netosaaja. Jah, sinna on veel aega minna ja selle nimel tuleb kindlasti pingutada," rääkis Eesti peaminister. "Teiselt poolt - kui me vaatame tänast seisu ja järgmist MFF-i perioodi, siis võib öelda, et Eesti saab ka tulevases perioodis rohkem EL-ist finantsvahendeid kui ta sinna sisse paneb," märkis Ratas. Euroopa Komisjon esitab järgmisel nädalal oma ettepaneku Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve osas. Esmaspäeval ilmus ajalehes Financial Times info, mille kohaselt uues eelarvekavas liigub ühtekuuluvusfondi toetuste raskuskese Ida-Euroopa riikidelt Lõuna-Euroopasse ning toetuste määramisel hakatakse arvestama mitmeid selliseid kriteeriume, mis soosivad pikas majanduskrisiis vaevlevaid ning rändesurve all olevaid Vahemere-äärseid riike. "Arvan, et tegemist on suurte spekulatsioonidega," kommenteeris Ratas meedias ilmunut.
