Ornitoloogiaühing: pesitsusaegne raie on lindude tahtlik tapmine

BNS

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu, sest pesitsusaegne raie on lindude tahtlik surmamine.

Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv, teatas ühingu pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

Eestis pesitseb sadakond liiki metsalinde, kelle pesitsusaeg vältab veebruarist augustini. "Valdav enamik Eesti metsalindudest pesitsevad nelja kuu vältel aprillist juulini ning Eestis pole praegu ühtegi metsatukka, kus linnud ei pesitseks," ütles EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. "Keskmiselt pesitseb Eesti vanades metsades 11 linnupaari hektaril, kusjuures linnametsades võib see number olla suuremgi."

Lisaks metsadele tuleb praegu olla hoolikas ka asulates üksikpuude, hekkide, võsa ja alusmetsa raiumisega. Asulates algab pesitsemine märtsis ja viimased linnud lõpetavad 20. augusti paiku. „Enamasti jäävad pesitsevad linnud märkamatuks, sest nad ei soovi, et nende pesad oleksid hõlpsasti leitavad,“ sõnas Volke. „Kõige kindlam on lükata suveks kavandatud raied augusti lõpudekaadi, sest selleks ajaks on pesitsemine lõppenud. Kui tahta varem raiuda, siis tuleb kaasata kogemustega linnutundjaid, kes suudavad pesitsemise tuvastada."

Pesitsusaegse raierahu kontseptsiooni pakkus välja EOÜ linnukaitsekomisjon Asko Lõhmuse juhtimisel 1999. aastal. Alates 2003. aastast peab osades metsatüüpides ja osade raieliikide korral kahekuisest raierahust kinni RMK, kelle majandusnäitajaid pole see negatiivselt mõjutanud.

Üle-eestilist raierahu pole Eestis kunagi välja kuulutatud, kuigi alates 2007. aastast on metsaseadusega vastav volitus keskkonnaministrile antud. Praegu on riigikogus esimese lugemise läbinud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kehtestaks üldise kahekuise raierahu. Eelnõuga tuleb EOÜ hinnangul kindlasti edasi liikuda ja praegusel riigikogu koosseisul tuleks eelnõu veidi muudetud kujul ka vastu võtta.

Kommentaarid puuduvad