Eesti SKP kasv aeglustus 3,6 protsendile

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv aeglustus esimeses kvartalis 3,6 protsendile; kvartali SKP oli jooksevhindades 5,7 miljardit eurot.

Seejuures langes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 0,1 protsenti. Võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,8 protsenti, teatas statistikaamet.

Majanduskasvu peamisi eestvedajaid oli viiendat kvartalit järjest ehituse tegevusala. Sellele järgnes veondus ja laondus, mille osa majanduskasvus oli viimase kuue aasta suurim. Majanduskasvu andsid märkimisväärse osa ka töötlev tööstus ning info ja side. Ainsana pidurdas märgatavalt majanduskasvu põllumajandus, metsandus ja kalandus.

Sisenõudlus suurenes esimeses kvartalis 4,4 protsenti. Eelmise aasta lõpus aeglustuma hakanud investeeringute kasv hakkas esimeses kvartalis vähenema, sest kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes 8 protsenti. Peamiselt oli selle languse taga mittefinantsettevõtete investeeringute vähenemine transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Eratarbimine suurenes 2,8 protsenti ja püsis eelmise aasta teise poole kasvutempos.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus esimeses kvartalis märgatavalt. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes see vaid 0,9 protsenti. Selle peamine põhjus oli kaupade ekspordi vähenemine. Enim mõjutas seda kütuste ja kemikaalide väljavedu. Kaupade ja teenuste import kasvas esimeses kvartalis 5,4 protsenti. Enim toetas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mitmesuguste masinate ja seadmete sissevedu. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli esimeses kvartalis 0,8 protsenti.

Kui hõivatute arv esimeses kvartalis suurenes, siis töötatud tundide arv veidi vähenes. Seetõttu suurenes tootlikkus tunni kohta SKP-st märgatavalt kiiremini – 6,2 protsenti. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas aga 2,8 protsenti. Tööjõu ühikukulu suurenes esimeses kvartalis 5,5 protsenti.